Eesti metsamajandus jõudnud kriitilisele punktile

SDE poliitikud Halliki Kreinin ja Züleyxa Izmailova hoiatavad, et Eestis ületab raiemaht metskasvu, muutes Eesti ainsaks Euroopa riigiks sellesama negatiivsete näitajatega. Teadlased nõuavad valdkonna tasakaalu taastamist ja seadusandluse muutmist.

Eesti metsamajanduses on tekkinud sügav tasakaalustamatuse probleem, mis nõuab kiiret tegevust. Sotsiaal- ja kliimateadlane Halliki Kreinin ning riigikogu liige Züleyxa Izmailova, mõlemad SDE erakonnast, tugivad tähelepanu pööramisele faktile, et raiemaht on pidevalt suurem kui metsade loomulik juurdekasv.

Eestis on saavutatud murettekitav olukord, kus meie riik eristub negatiivselt Euroopa maade hulgast. Ühendkuningriiki arvestamata on Eesti ainus Euroopa riik, kus raiemaht ületab metskasvi. See näitaja peegeldab pikaaegset jätkumatut majandamist, mis ohustab ühist rahvusliku rikkust.

Probleem ei ole uus. Juba väärika rahvusriigi rajaja president Lennart Meri hoiatas oma kõnedes selle eest, et selline majandamisviis tähendab ühise rahvusliku rikkuse hävitamist. Tema sõnad on endiselt täna aktuaalsed ja nõuavad kodanikunike ning poliitilise juhtkonna hoolikat kaalumist.

Kreinin ja Izmailova esitavad selge küsimuse: kas Eesti põhiseadus ja selles sisalduv keskkonnakaitsejaotis jääb kehtima, või lubame majanduslikel kaalutlustel seda iga aastaga rikkuda? Vastus nõuab järjepidevat poliitilisi otsuseid ja seadusandluse muutmisi, mis panevad jätkusuutlikkuse esikohale.

Aega ei ole palju. Metsa taastamine võtab aastakümneandeid, kuid tema hävimine käib kiiremini. Otsuse aegumatu patumaist on praegu, kuni võimalik on teha taandumatud otsused.