Eesti metsades ja aedades levivad uued lõunamaist päritolu taimekahjurid

Kliimamuutused ja globaalsed tarneahelad on toonud Eesti taimestikule uusi looduslikke vaenlasi, kelle levikut ametnikud praegu teravdatud tähelepanuga jälgivad. Eriti kriitilises seisus on saarepuude tervis ning taimede importimine, mis nõuab ametivõimudelt pidevat ja karmi järelevalvet.

Eesti metsades ja koduaedades on sagenenud ohtlikud taimekahjurid, kelle levikut soodustavad nii kliima soojenemine kui ka tihe rahvusvaheline kaubandus. Põllumajandus- ja toiduameti taimetervise nõunik Ülle Metsmann märgib, et pehmemad talved lubavad lõunapoolsetel liikidel, kes varem oleksid siinses kliimas hukkunud, edukalt talvituda. Ametivõimude jälgitavas nimekirjas on praeguseks ligi viissada erinevat kahjustajat, kelle siia jõudmine tekitaks pöördumatut kahju nii loodusele kui ka majapidamistele.

Saare-salehundlane ja idapiiri valve

Üheks suurimaks ohuks peetakse Kirde-Hiinast pärit saare-salehundlane. See väike mardikas on viimastel aastatel liikunud Ukrainast Kesk-Euroopasse ning seda on tuvastatud nii Ungaris kui Slovakkias. Ametnikke teeb eriti ärevaks asjaolu, et neli aastat tagasi avastati kahjuri elujõuline kolle Peterburi lähedal. Kuna tegemist on hea lennuvõimega putukaga, on tema ränne Eesti piiride taha väga tõenäoline.

Riiklik taimekaitseteenistus on paigaldanud idapiiri ja suuremate maanteede äärde 90 spetsiaalset liimpüünist. Neid vahetatakse iga paari nädala tagant, et varakult tuvastada mardika saabumine. 1,4 sentimeetri pikkune putukas otsib välja seenhaigusest nõrgestatud saarepuud, kaevates vastsetega käike koore alla ning põhjustades puu hukkumise.

Lennutransport ja puidust pakendid

Lisaks looduslikule levikule kasutavad võõrliigid sageli inimeste loodud transpordikanaleid. Jaapani põrnikas, kes laastab nii viinapuid kui ka õunapuid, jõuab siia sageli lennukite lastiruumides. Seetõttu teevad ametnikud sihipärast seiret lennujaamade läheduses.

Sarnane risk on seotud puidust pakkematerjaliga, mida kasutatakse ülemaailmses kaubanduses. Männi-laguuss, kes on juba levinud Portugali ja Prantsusmaa okasmetsadesse, reisib riigist riiki puidusikkude kehades. Metsmanni sõnul on eksportijate kontroll puidu töötlemisel endiselt ebapiisav, mis jätab kahjuritele vabad käed levimiseks.

Range kaitse viljapuu-bakterpõletiku vastu

Neljas fookuses olev vaenlane on viljapuu-bakterpõletik, mida peetakse roosõieliste taimede kõige hävitavamaks haiguseks. Eesti kuulub koos Soome, Läti ja Leeduga nende väheste riikide hulka, kellel on Euroopa Liidus kaitstava piirkonna staatus. See tähendab, et kõigil piiriületajatel on kohustus tõendada taime ohutust.

Iga istik, olgu see pirni-, õuna- või pihlakapuu, peab olema varustatud taimepassiga. Järelevalvele lisaks ootab riik kodanike abi. Aednikel soovitatakse pruunistunud okste märkamisel kohe teada anda ning metsas liikujad saavad PlutoF Go rakenduse abil aidata saarepuude seisukorda kaardistada.