Eesti metsad said kümne aasta pärast uue ja rangema FSC standardi

Pärast ligi kümme aastat kestnud läbirääkimisi on Eestil uus säästva metsanduse standard. FSC Eesti tegevjuhi Indrek Talpsepa sõnul on tegemist metsanduse kuldstandardiga, mis on mitmes punktis riiklikust seadusest rangem. Standard mõjutab enam kui poolt Eesti metsamaast.

Eestil on nüüd uus säästva metsanduse standard, mille kinnitamiseni jõudmiseks kulus ligi kümme aastat tuliseid läbirääkimisi, kompromisse ja isegi protestiks koosolekult lahkumisi. FSC (Forest Stewardship Council) Eesti tegevjuhi Indrek Talpsep sõnul on tegemist metsanduse kuldstandardiga, mis seab mitmetes olulistes küsimustes nõudmised kõrgemale kui riiklik seadus.

Mis muutub metsades?

Uus standard mõjutab enam kui poolt Eesti metsamaast, mistõttu on tegemist märkimisväärse muutusega nii metsaomanikele, -töösturitele kui ka looduskaitsjatele. FSC sertifikaat annab turul kindlustunde, et puit pärineb vastutustundlikult majandatud metsadest — see on oluline nii ekspordi kui ka rahvusvaheliste ostjate jaoks.

Aastaid kestnud läbirääkimised

Standardi väljatöötamine on olnud pikk ja keeruline protsess, mille käigus on laua taga istunud nii metsatöösturid, riiklikud asutused kui ka keskkonnaorganisatsioonid. Erinevad huvid põrkusid korduvalt, mistõttu jõuti kokkuleppeni alles pärast aastatepikkusi vaidlusi. Mõnel hetkel olid pinged nii suured, et osalejad lahkusid kohtumistelt märgiks, et nad ei nõustu pakutud lahendustega.

Rangem kui riiklik seadus

FSC standardi eripäraks on see, et see ei piirdu üksnes seaduse miinimumnõuete täitmisega, vaid läheb mitmes olulises punktis kaugemale. See tähendab, et sertifitseeritud metsaomanikud peavad arvestama lisatingimustega, mis puudutavad näiteks bioloogilist mitmekesisust, vanametsa kaitset ja raietingimusi. Uus standard peaks andma Eesti metsandusele tugevama aluse, et vastata kasvavale rahvusvahelisele survele keskkonnasõbralikuma puidutootmise suunas.