Eesti merealal 15 laevavrakki said kultuurimälestise kaitse, traalpüük on nüüd keelatud

Muinsuskaitse all on nüüd 15 Eesti vetes asuvat vähemalt sada aastat vana laevavrakki. Kaitsevööndis ei tohi enam traalida ning arendajad peavad rajatised vrakkidest eemal hoidma.

Eesti merealal asuvad 15 vähemalt saja aasta vanust laevavrakki on nüüd tunnistatud kultuurimälestiseks ja võetud riikliku kaitse alla. Vrakid asuvad Läänemere põhjas ja nende seas on mitmeid haruldasi leide.

Merearheoloog Ivar Treffneri sõnul lebab Läänemere põhjas näiteks Saksa Esimese maailmasõja aegne torpeedopaat. Laev on üle 70 meetri pikk, ehk sisuliselt hävitaja. Kokku on Eesti vetes avastatud üle 700 vraki, neist umbes 100 on juba muinsuskaitse all.

Miks vrakid kaitse alla võeti

Muinsuskaitseameti allveearheoloogia nõunik Maili Roio selgitas, et mälestiseks saamiseks peab vrakk olema vähemalt saja aasta vanune. Oluline on ka see, kui palju teavet laev võib anda. Vanimad vrakid pärinevad 15. sajandist, noorimad 20. sajandi algusest.

Treffner tõi näiteks laeva Success, mis sõitis algul madalikule, sai lekke ja üritas Tallinnasse jõuda, kuid ei jõudnud. Teine laev sattus miini otsa sõjaaegu. Vanemate, nimetuteks jäänud laevade hukkumise põhjuseid saab vaid oletada.

Ohud vrakkidele

Treffneri sõnul on Läänemeri hapnikuvaene, mistõttu bakterid lagundavad puitu aeglaselt. Suurimaks ohuks on hoopis inimtegevus. Roio sõnul on Eesti vetes vrakke kõige enam kahjustanud traalimine. Lisaks ohustavad vrakke sukeldujad, kes neid rüüstavad. Viimane registreeritud vrakirüüstamine Eestis leidis aset neli aastat tagasi, ent kedagi ei ole selle eest veel vangi saadetud.

Mida kaitse tähendab

Nende 15 vraki ümber luuakse ametlik kaitsevöönd. Seal on keelatud traalpüük. Mereala kasutamine üldiselt ei ole keelatud, ent arendajatel tuleb rajatised ja ehitustööd hoida vrakist piisavalt kaugel, et neid ei kahjustataks ega hävitataks.