Eesti meeste ja naiste oodatava eluea suur vahe ulatub 150 aasta taha

Tallinna ülikooli teaduri uuring analüüsib 150 aasta demograafilisi andmeid, selgitades Eesti meeste ja naiste eluea erinevusi. Kuigi lõhe on aastakümnetega vähenenud, püsib see endiselt märgatavalt suuremana kui Põhjamaades.

Eesti elanikkonna demograafilisi andmeid analüüsiv teadustöö näitab, et meeste ja naiste oodatava eluea vahe on püsinud märgatava probleemina juba poolteist sajandit. Tallinna ülikooli ja Eesti demograafia keskuse teaduri Mark Gortfelderi uuring osutab, et erinevus on Eestis püsinud pidevalt suuremana kui näiteks Rootsis.

Ajaloolised tegurid ja maareform

19. sajandil alguse saanud niinimetatud maapõud mõjutas otseselt meeste rolli peres ja ühiskonnas, mis teadlase hinnangul soodustas terviseprobleemide teket. Tollases agraarühiskonnas oli maast ilmajäämine meeste jaoks tõsine sotsiaalne löök, mis võis viia toimetulekuraskusteni ja alkoholi liigtarvitamiseni. Kahe maailmasõja vahelisel ajal läbi viidud maareform ei toonud oodatud leevendust, kuna loodud majapidamised jäid majanduslikult ebakindlateks ning elutingimused olid endiselt rasked, muutes meeste olukorra haavatavamaks.

Sõjajärgne aeg ja südamehaigused

1948. aastal ulatus eluea vahe Eestis 20 protsendini, mis oli üks kõrgemaid näitajaid lähiajaloos. Gortfelderi andmed näitavad, et nõukogude perioodil jäid siinsed riigid maha lääneriikide „südame-veresoonkonna revolutsioonist“, kus alates 1965. aastast suudeti uute ravimeetodite ja elustiilimuutustega suremust oluliselt vähendada. Meeste bioloogiline vastuvõtlikkus südamehaigustele koos sotsiaalsete teguritega hoidis vahe suurena. 1995. aastal registreeriti taas 17-protsendiline lõhe, mis peegeldas üleminekuaja keerulisi sotsiaalmajanduslikke muutusi.

Tänapäeva väljakutsed

Pärast 1990. aastate langust on Eesti suutnud eluea vahet vähendada. See erinevus on endiselt ligi kolm korda suurem kui Rootsis. Gortfelderi sõnul ei piisa lõhe vähendamiseks ainult tervishoiusüsteemi kättesaadavuse parandamisest, vaid vajalik on laiaulatuslikum kultuuriline muutus tervisekäitumises.