Eesti meeste ja naiste oodatava eluea erinevus on püsinud poolteist sajandit

Tallinna Ülikooli teadur Mark Gortfelderi uuring näitab, et meeste ja naiste oodatava eluea lõhe on Eestis püsinud märgatavalt suurena juba 150 aastat. Analüüs osutab, et sotsiaalsed tegurid ja tervisekäitumine on mõjutanud meeste lühemat eluiga olulisemalt kui bioloogilised paratamatused.

Eestis on meeste oodatav eluiga olnud naiste omast järjepidevalt lühem juba viimased 150 aastat. Tallinna Ülikooli ja Eesti Demograafia Keskuse teadur Mark Gortfelder analüüsis rahvastikuandmeid alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani, tuues välja nii ajaloolised kui ühiskondlikud põhjused, miks see erinevus on siin riigis püsinud märkimisväärselt laiemana kui Põhjamaades.

Uuringus toob Gortfelder välja, et kuigi teatud sooline erinevus on bioloogiliselt paratamatu, ulatub Eestis meeste ja naiste oodatava eluea vahe kohati kolm korda suuremaks kui Rootsis. „Kui aga see lõhe on meil kolm korda suurem kui Rootsis, tekivad küsimused,“ märgib teadur. Tema sõnul viitab see sügavatele erinevustele ühiskondlikus korralduses ja meeste elustiilivalikutes.

Andmed näitavad, et 19. sajandi lõpus oli eluea lõhe umbes kümme protsenti, kuid teise maailmasõja järel, 1948. aastal, kasvas see vahe koguni 20 protsendini. Pärast lühiajalist stabiliseerumist hakkas erinevus taas suurenema, saavutades 1995. aastal 17-protsendilise taseme.

Ajalooliselt mõjutas meeste eluiga 19. sajandil maapuudus, mis piiras meeste võimalusi täita ühiskonnas leiva lauale tooja rolli. Hiljem, nõukogude perioodil, ei suutnud Eesti meditsiinisüsteem sammu pidada lääneriikide südame-veresoonkonna haiguste ravi edusammudega, mis tabas mehi bioloogilise haavatavuse tõttu rängemalt.

Praeguseks on eluea erinevus Eestis langenud umbes kümne protsendi juurde. Gortfelderi hinnangul on paranemist toetanud kättesaadavam tervishoiusüsteem ja suurenenud teadlikkus individuaalse tervisekäitumise osas, ent võrreldes Rootsiga on vahe endiselt suur. „Rootsi tasemele jõudmiseks on meil vaja kultuuris natuke suuremat teisenemist, mida me praegu veel näinud ei ole,“ nendib ta.