Eesti matemaatikaõpetuses vajalik muudatus: miks peaks ainekava ühtlustama

Eesti Inseneride Liidu president juhib tähelepanu vajadusele lõpetada gümnaasiumiastme matemaatika jaotamine kitsaks ja laiaks kursuseks. Kuigi Eesti õpilased on PISA 2025 tulemuste põhjal Euroopa tipus, peidab statistika murettekitavaid trende reaalainete omandamisel.

Cathy-Liis Põlluveer, Eesti Inseneride Liidu president, leiab, et matemaatika pole koolis pelgalt valemite tuupimine, vaid kriitilise tähtsusega probleemilahenduse treening. Praegune süsteem, kus gümnaasiumiõpilased valivad „kitsa“ ja „laia“ matemaatika vahel, nõrgestab ühiskonna üldist võimekust keeruliste olukordadega toime tulla.

Eesti noored saavutasid PISA 2025 tulemuste põhjal Euroopa edetabelis matemaatikas esikoha, kuid see edu ei peegelda tegelikku olukorda kooliredelil edasi liikudes. Statistika näitab, et ligi iga neljas põhikooli lõpetaja kukub matemaatika eksamil läbi. Lisaks valib umbes pool gümnaasiumiõpilastest kitsa matemaatika kursuse, mille tänavune keskmine eksamitulemus jäi 35,4 punkti tasemele sajast.

Matemaatika kui ajutreening

Tiit Land, Tallinna Tehnikaülikooli rektor, on rõhutanud, et matemaatika on mõtlemise kunst, aidates inimestel ühist keelt leida. Ajuteadlane Jaan Aru lisab, et kooliharidus on tõestatud viis IQ ja nutikuse tõstmiseks, toimides ajutreeninguna sarnaselt sudokude lahendamisele. Põlluveer võrdleb matemaatilisi teoreeme ja valemeid filmist „Karate Kid“ tuntud aia värvimisega: need on esmapilgul tüütud ja mõttetud protsessid, mis valmistavad noore inimese ette keerulisemateks katsumusteks.

Tehisaru kiire areng muudab paljud traditsioonilised matemaatikaülesanded masinatele triviaalseteks. Telefonid ja arvutid lahendavad ruutvõrrandeid sekunditega, mis tekitab õpilastes küsimusi õppimise vajalikkuse kohta. Põlluveer leiab, et kooli roll on nihkumas: õpetaja peab enam keskenduma ülesannete püstitamisele ja kriitilisele analüüsile, mitte vaid mehaanilisele arvutamisele.

Õpetajate koormus ja motivatsioon

Haridussüsteemi jätkusuutlikkus sõltub aga õpetajate toest. Liisa Liesment uuris 2026. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud magistritöös pedagoogide ootusi. Tulemused näitasid, et peamine murekoht ei ole palk, vaid töökoormus, mida soovis vähendada 21,8 protsenti vastanutest, ning ameti väärtustamine, mida tõstis esile 14,8 protsenti küsitletutest.

Inseneride liit teeb ettepaneku kaotada gümnaasiumis matemaatika jaotus kitsaks ja laiaks kursuseks. Eesmärk on luua ühtne matemaatikaõpe, mis arvestab õpilaste individuaalsete vajadustega, sarnaselt näiteks SA Iga Laps on Andekas noppeõppe metoodikaga. 8. oktoobril 2026 toimub üleriigiline e-rehkendus, mis on avatud kõigile huvilistele oma loogilise mõtlemise kontrollimiseks.