Eesti masinatööstus hädas praktikantide rakendamisega

Eesti masinatööstus hädas praktikantide rakendamisega

Uuringu kohaselt on Eesti masinatööstuse ettevõtetel raskusi praktikantide tõhusa rakendamisega, ehkki vajadus uue tööjõu järele on suur. Suur osa ettevõtteid ei tea, mida praktikantidega peale hakata või võtavad neid tööle vaid kohusetundest.

Majandus

Eesti masinatööstuse ettevõtted tunnevad suurt puudust uuest tööjõust, kuid koostöö kutse- ja kõrgkoolidega praktikantide kaasamiseks lonkab endiselt. Värskest uuringust selgub, et 31 protsenti masinatööstusettevõtetest võtab noori praktikale eesmärgiga suurendada personaliarvu, samas kui 25 protsenti otsib nende kaudu spetsiifilise kvalifikatsiooniga töötajaid.

Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran märkis, et praktikantide võtmine eesmärgiga asendada lahkuvaid töötajaid on pigem harv nähtus, moodustades vaid kuus protsenti juhtumitest. Harani sõnul on see märk ettevõtjate soovist panustada kasvu ja lisandväärtusesse, pidades uue põlvkonna spetsialistide kaasamist kriitilise tähtsusega sammuks.

Praktikant kui kasutamata ressurss

Vaatamata soovile noori kaasata, puudub ligi poolel küsitletud ettevõtetest selge plaan, kuidas praktikante tegelikult tööprotsessi lülitada. Haran rõhutas, et praktikandi kohtlemine "kohustusliku tüütusena" on viga, mis pärsib nii ettevõtte kui ka noore arengut. Võrdluseks tõi ta Saksamaa ja Šveitsi praktika, kus praktikante käsitletakse kui täisväärtuslikku tööjõudu, kes panustavad ettevõtte igapäevatöösse.

Ehkki haridusasutuste õppekavad vastavad liidu hinnangul üldjoontes majanduse vajadustele, jääb puudu praktilisest teostusest. "Ettevõtted peavad nägema sama palju vaeva kui õppeasutused," sõnas Haran. Ta hoiatas, et vastasel juhul kaotab sektor potentsiaalse tööjõu konkurentidele või hoopis teistele tegevusaladele.

Kaks lahendustööriista

Probleemi leevendamiseks on liidu hinnangul vajalik kahesammuline lähenemine. Esmalt tuleb analüüsida, milliseid oskusi praktikantidel kõige enam napib, ja integreerida need täiendused õppekavadesse. Noorte teoreetilistest teadmistest ei piisa, kui neil puudub elementaarne oskus masinatega töötada.

Teise sammuna peaksid edukad ettevõtted, kus praktikandid juba väärtustatud on ja väärilist tasu saavad, jagama oma kogemusi teistele. "Praktikantide kasutamine on oskus, mida peab õppima, ja paljud Eesti tööstused on alles selle tee alguses," nentis Haran.

Ava rakenduses →