Eesti masinatöösturid on kutsekoolide praktikantide tasemega hädas

Eesti masinatööstuse ettevõtted on mures kutsekoolide praktikantide oskuste pärast, eelistades nendele üha enam ülikoolide tudengeid. Liidu hinnangul on kutseharidussüsteemis vajalik kiirendada reforme, eriti õpetajate kvalifikatsiooni tõstmise osas.

Eestis on masinatööstuse ettevõtted järjest enam hädas kutseõppeasutustest saabuvate praktikantide ettevalmistusega. Eesti Masinatööstuse Liidu septembris läbi viidud uuring näitab, et tööandjate rahulolu kutsekoolide õpilastega on märgatavalt madalam kui ülikoolide tudengite puhul.

Küsitluse kohaselt on 38 protsenti ettevõtetest kutsekoolide praktikantidega rahulolematud. Samas on 62 protsenti küsitletutest oma kogemusega pigem või täielikult rahul. Üliõpilaste puhul sellist kriitikat peaaegu ei esine, mis viitab ettevõtete hinnangul kõrghariduse ja tööstuse vajaduste paremale kooskõlale.

«See näitab, et kõrghariduses tehtud reformid on kandnud vilja ja tehniline kõrgharidus vastab tööstuse vajadustele. Kutsehariduse moderniseerimisega on aga veel pikk tee käia,» märkis Eesti Masinatööstuse Liidu tegevdirektor Andri Haran.

Ettevõtjate kavatsused praktikante värvata on samuti muutumas. Kui viimase aasta jooksul võttis kutsekoolide õpilasi praktikale 81 protsenti vastanutest, siis järgmise 12 kuu jooksul plaanib seda teha vaid 75 protsenti. Samas on ülikoolidest praktikantide võtmise soov kasvanud kuue protsendipunkti võrra, ulatudes 69 protsendini.

Harani sõnul peaks kutsehariduse rahastamist suunama eelkõige õpetajate koolitamisse ja õppematerjalide uuendamisse. Ta hoiatas, et kui tööstussektor kaotab kontakti kutsekoolidega, võib kvalifitseeritud tööjõu leidmine muutuda pikas perspektiivis keeruliseks.