Eesti majutusasutustes peatus tänavu suvel mullusest enam välisturiste

Eesti majutusasutustes peatus tänavu suvel mullusest enam välisturiste

2026. aasta suvekuudel kasvas välisturistide arv Eesti majutusettevõtetes 6 protsenti, ulatudes ligi 775 400 inimeseni. Siseturistide arv püsis eelmise aastaga samal tasemel, kuid ööbimiste koguarv tõusis kokku 4 protsenti.

Majandus
  1. aasta suvehooaeg tõi Eesti majutusettevõtetesse märgatava kasvu välisturistide arvus. Statistikaameti andmetel peatus juunist augustini Eestis 775 400 väliskülalist, mida on 6 protsenti enam kui 2025. aasta suvel. Siseturistide arv püsis stabiilsena, ulatudes 618 600 külastajani.

Kokku registreeriti majutusasutustes üle 2,5 miljoni ööbimise, mis on 4 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Välisturistid veetsid Eestis ligi 1,5 miljonit ööd, siseturistide ööbimiste arv ulatus veidi üle ühe miljoni. Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukk märkis, et kuigi suvine turism on taastumas, jäävad näitajad veel veidi alla pandeemiaeelsele 2019. aastale.

Turistide päritoluriigid ja sihtkohad

Kõige enam välisturiste saabus endiselt Soomest, moodustades 35 protsenti kõigist väliskülalistest ehk üle 273 300 inimese. Lätist saabus 10 protsenti ja Saksamaalt 8 protsenti turistidest. Märkimisväärset kasvu näitasid Poola ja Suurbritannia turunduspiirkonnad, kus reisijate arv kasvas aastatagusega võrreldes vastavalt 26 ja 25 protsenti.

Turismivoog koondus jätkuvalt peamistesse keskustesse. Ligi 63 protsenti kõigist majutatud turistidest valis ööbimiseks Tallinna, Pärnu või Tartu. Harjumaal, sealhulgas Tallinnas, peatus pea pooled ehk 46 protsenti turistidest. Pärnumaa võõrustas 13 protsenti ning Tartumaa 8 protsenti turistidest. Ida-Virumaa majutuskohtades peatus 5 protsenti ning Saaremaal 6 protsenti kõikidest külastajatest.

«Võrreldes 2019. aasta suvega oli tänavu majutatud turiste kokku küll 2 protsenti vähem, kuid Eesti elanike ööbimisi registreeriti 8 protsenti enam,» selgitas Pukk turismistatistika struktuurimuutusi.

Ava rakenduses →