Eesti majandusmudeli tulevik: põlevkiviteadmised vajavad uut suunda

Eesti seisab energiakriisi ja muutuvate turutingimuste taustal valiku ees, kus senist põlevkivitehnoloogia kogemust tuleks nutikalt ära kasutada uue konkurentsieelise ehitamiseks. Cleantech Estonia tegevjuht rõhutab, et süsiniku hinna nõrgestamine on ettevõtetele ohtlik ning fookus peaks olema innovatsioonil ja ekspordil.

Eesti majanduse järgmise 10-15 aasta edukus sõltub sellest, kas riik suudab senise energiastrateegia ümber mõtestada või jääb kinni mugavatesse, kuid paratamatult aeguvatesse lahendustesse. Karlis Goldstein rõhutab, et põlevkivienergeetikas omandatud aastakümnetepikkuseid teadmisi ei tohiks lihtsalt maha kanda, vaid need tuleks suunata uute konkurentsieeliste loomisesse.

Teadmised kui ekspordiartikkel

Praegune energiakriis on paljastanud haavatavused, mis on otseselt seotud nii tarnekindluse kui ka süsinikuheitme hindadega. Goldstein märgib, et süsinikukvoodi hinna kunstlik nõrgestamine ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik lahendus, vaid hoopis risk Eesti ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Maailmaturu järjest rangemad nõudmised rohepöördeks on muutunud vältimatuks reaalsuseks, mis sunnib tööstusi oma protsesse kiiresti ümber kohandama.

Eesti ei peaks põlevkivisektorist loobuma tühjade kätega. Tehnoloogiline kogemus, mis on seotud põlemisprotsesside, keemilise töötlemise ja energiatootmise optimeerimisega, omab väärtust ka uute, puhtamate lahenduste juures. See on kompetents, mida saab eksportida ja kohandada teistele sektoritele, olgu selleks ringmajandus või vähese süsinikuga tööstustehnoloogiad.

Valikukoht on selge: kas üritada vana majandusmudelit kunstlikult odavamana hoida või investeerida tänasesse ebakindlusse kui võimalusse ehitada üles uus majanduslik vundament. Mõtlemisviisi muutus nõuab julgust seada ambitsioonikad sihid, kus energiapoliitika ei ole mitte takistus, vaid majanduskasvu mootor.