Eesti majanduse pikaajaline konkurentsivõime vajab suuremaid investeeringuid tehnoloogiasse

Arenguseire Keskuse värske analüüs näitab, et Eesti majanduse edu sõltub tulevikus ettevõtete panusest automatiseerimisse ja teadusarendusse. Kuigi teadusinvesteeringud on kasvanud, jääme SKP suhtes endiselt Soomele alla.

Arenguseire Keskuse värske raporti kohaselt sõltub Eesti majanduse edasine konkurentsivõime sellest, kui aktiivselt suudavad ettevõtted panustada automatiseerimisse, energiatõhususse ning töötajate oskuste tõstmisse. Raport rõhutab, et pelgalt välisturu nõudluse taastumisele loota ei saa, kuna maailmamajandus on jätkuvalt ebastabiilne.

Investeeringud teadusarendusse

Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse ulatusid 2024. aastal 472 miljoni euroni. See näitaja on kasvanud kiiremini kui naaberriikides, kuid SKP suhtes moodustab see endiselt 1,2 protsenti, jäädes märgatavalt alla Soome 2,2-protsendilisele tasemele.

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane rõhutas, et järgmine kasvufaas peab toetuma eelkõige ettevõtete omainvesteeringutele ja nende kommertsiaalsele rakendamisele. Ettevõtjate investeerimisvalmidust pärsib praegu kapitali kallinemine ja poliitiline ebakindlus. Raporti kohaselt vajavad ettevõtted selgemaid pikaajalisi kokkuleppeid eelkõige energeetika-, eelarve- ja maksupoliitikas.

Teenuste ekspordi kasv

Teenuste eksport on Eestile üha olulisem, moodustades juba üle 40 protsendi koguekspordist. Eesti Panga majandusanalüütik Mari Rell märkis, et ettevõtjad on edukalt laienenud Kesk-Euroopasse, kuid lähiaastatel on vaja turge veelgi mitmekesistada.

Riiklikud finantsinstrumendid peavad raporti kohaselt aitama riske maandada ja kaasama erasektori kapitali, mitte seda asendama. Uueks võimaluseks on tõusvad Euroopa kaitsekulutused, mis võivad anda tõuke kohaliku tööstuse ekspordivõimekusele. Riik saab siin pakkuda esmaseid referentse, mis aitavad ettevõtetel välisturgudele murda.