Eesti majandus: pangad ennustavad kasvu, kuid riigieelarve puudujääk püsib

Swedbank prognoosib Eesti majanduse kasvu tänavu 2 protsenti ja järgmisel aastal 2,5 protsenti. Samas tekitab analüütikutes muret riigi keeruline finantsseis, mida peaminister Kristen Michal plaanib ohjata ilma makse tõstmata.

Eesti majandus näitab tänavu vastupidavust ning järgmisel aastal on oodata kasvu kiirenemist. Swedbanki analüütikute hinnangul ulatub tänavune majanduskasv 2 protsendini, kerkides järgmisel aastal 2,5 protsendini. Kasvu peamiseks mootoriks on sisemaine nõudlus, mida toetab valitsuse eelarvepoliitika. Neljapäeval, 27. septembril avalikustab Rahandusministeerium uue majandusprognoosi, mis on aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisele.

Majanduse väljavaated ja rahandus

Swedbanki analüütik Liis Elmik juhib tähelepanu, et vaatamata kasvule on riigi rahanduslik olukord jätkuvalt keeruline. Riigieelarve kulud ületavad tulusid märgatavalt ning riigivõlg on kasvuteel, mida võimendavad eelkõige kõrged kaitsekulutused. Tema hinnangul on vajalik nii tulude kui ka kulude kriitiline ülevaatamine, kuid tõenäoliselt lükkuvad suuremad otsused edasi järgmise aasta märtsis toimuvate parlamendivalimiste järgsesse aega.

Poliitilised valikud ja eelarve

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets usub, et praegune koalitsioon ei astu enne valimisi ebapopulaarseid samme. Eametsa sõnul suurendatakse valimiste eel pigem riiklikke väljamakseid, nagu pensionid ja sotsiaaltoetused, mis tähendab, et eelarvepuudujääk võib püsida ka järgmisel aastal. Eamets märkis, et tasakaaluni jõudmiseks oleksid vajalikud radikaalsed muudatused kas maksusüsteemis või kulude kokkuhoidmises, mida praegune valitsus tõenäoliselt ette ei võta.

Peaminister Kristen Michal kinnitas, et tema juhitav valitsus makse tõstma ei hakka. Eesti peamiseks prioriteediks jääb riigikaitse, kuid oluline on pakkuda inimestele kindlustunnet ja toetada majanduskasvu. Kuigi Euroopa Liidu reeglid lubavad 4,5-protsendilist puudujääki, on Michali sõnul eesmärgiks vähendada seda järk-järgult 0,5 protsendipunkti võrra aastas, sihtides 4-protsendilist defitsiiti.