Eesti majandus kasvas teises kvartalis, kuid investeeringute kahanemine tekitab ärevust

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas tänavu teises kvartalis aastatagusega võrreldes 1,8 protsenti. Ehkki majandus on tõusuteel, hoiatavad ökonomistid, et erasektori investeeringute vähenemine teist kvartalit järjest pärsib pikaajalist kasvupotentsiaali.

Eesti majandus kasvas 2026. aasta teises kvartalis aastatagusega võrreldes 1,8 protsenti. Ehkki näitaja on positiivne ja viitab majanduse taastumisele, osutavad analüütikud murettekitavale suundumusele: ettevõtete ja majapidamiste investeeringute maht on vähenenud juba teist kvartalit järjest, mis võib piirata riigi pikaajalist arengut.

Investeeringute nappus kui kasvu pidur

Investeeringud on majanduskasvu vundament, kuid erasektori aktiivsus on jäänud oodatust tagasihoidlikumaks. Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tõdes, et esimeses kvartalis langesid investeeringud 11 protsenti ja teises kvartalis kuus protsenti. Tema hinnangul ei ole ilma erasektori panuseta võimalik tuleviku majanduskasvu kindlustada. Kui erasektor Eestisse ei investeeri, jääb uute tootmisvõimsuste ja konkurentsivõime arendamine nõrgaks.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja selgitas, et kohalike ettevõtete ja majapidamiste nõudlus panustas majanduskasvu ootamatult vähe. Oja märkis, et ehkki andmed näitavad kapitalikaupade impordi kasvu, on investeeringute täpne hindamine keeruline. Varasemalt on esialgseid hinnanguid sageli tagantjärele ülespoole korrigeeritud, mistõttu võib teise kvartali investeeringute lõplik näitaja osutuda praegusest positiivsemaks, kui uued andmed laekuvad.

Sektorite lõikes ilmneb vastandlik pilt

Majanduse tegevusalade võrdluses joonistub välja vastandlik suundumus. Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõi esile, et 19-st majandussektorist 12 on kasvuteel, kusjuures vedavateks jõududeks on traditsioonilised valdkonnad nagu töötlev tööstus, põllumajandus ja ehitus. Samal ajal on negatiivselt panustanud kinnisvaraalane tegevus, info ja side ning hulgi- ja jaekaubandus.

Ehitussektoris on Uusküla hinnangul märgata edasiminekut, mis on tähelepanuväärne arvestades sektoris valitsenud pikka madalseisu. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina lisas, et ehkki hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtus vähenes aasta esimesel poolel ligi kolm protsenti, on eratarbimine siiski näidanud korralikku kasvu. Tarbimist on aga osaliselt pidurdanud hinnakasvu kiirenemine, mida toetasid muu hulgas kütusehinnad.

Väljavaated teisele poolaastale

Majandusprognoosid aasta teiseks pooleks jäävad mõõdukalt optimistlikuks. Mertsina märkis, et aasta esimese poole 2,3-protsendiline kasv on tugev tulemus. Kasvu toetavad jätkuvalt valitsussektori investeeringud, suunates vahendeid eelkõige taristusse ja riigikaitsesse.

Tööstusettevõtete hinnangud tootmismahtude ja tellimuste väljavaadetele on paranenud ning nõudluspiirangutest rääkivate ettevõtete osakaal on langenud alla pikaajalise keskmise taseme. Ehkki väliskaubanduse puudujääk on kaupade ja teenuste ekspordi impordist aeglasema kasvu tõttu suurenenud, loodavad analüütikud, et paranenud välisnõudlus jõuab aasta teises pooles laiema tarneahelani. Kaspar Oja hinnangul osutavad ettevõtete positiivsemad ootused sellele, et majanduskasv jätkub ka aasta teises pooles.