Eesti majandus kasvas teises kvartalis 1,8 protsenti

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2026. aasta teises kvartalis 1,8 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kasvu vedasid töötlev tööstus ja ehitus, samas kui kaubandussektorit ja kinnisvara tabas langus.

Eesti majandus näitas teises kvartalis jätkuvat kasvu, suurenedes aastavõrdluses 1,8 protsenti. Jooksevhindades küündis sisemajanduse koguprodukt (SKP) 11,1 miljardi euroni. Statistikaameti andmetel on tegemist viienda järjestikuse kvartaliga, mil riigi majandus on suurenenud.

Kasvu vedurid ja pidurid

Majanduskasvule andis suurima tõuke töötlev tööstus, mille lisandväärtus suurenes 6,5 protsenti. Märkimisväärne hüpe leidis aset põllumajanduses, metsanduses ja kalanduses, kus lisandväärtus kerkis 168 protsenti, mida selgitab aga eelkõige eelmise aasta erakordselt madal võrdlusbaas. Ehitussektori lisandväärtus kasvas 7,5 protsenti.

Majanduse arengut pärssisid aga kinnisvaraalane tegevus, kus lisandväärtus vähenes 3,6 protsenti, ning hulgi- ja jaekaubandus, kus kahanemine oli 3,2 protsenti. Samuti vähenes elektrienergia, gaasi ja auru varustamise valdkonna lisandväärtus 9,6 protsenti.

Tarbimine ja investeeringud

Eratarbimine näitas 1,6-protsendilist kasvu. Kodumajapidamised panustasid enim kulutustega vaba aja veetmisele ja kultuurile, samas kui tubaka- ja alkoholitarbimine vähenes. Rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp märkis, et eratarbimine on näidanud kasvu.

Väliskaubanduses elavnesid nii eksport kui ka import, vastavalt 2,7 ja 4,3 protsenti. Netoeksport oli teises kvartalis negatiivne, mis tähendab, et Eestist eksporditi kaupu ja teenuseid 70 miljoni euro võrra vähem, kui sisse toodi. Investeerimisaktiivsus aeglustus, kusjuures kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse langesid 22,2 protsenti ja mittefinantsettevõtete investeeringud 12,5 protsenti. Valitsemissektor oli erandiks, suurendades investeeringuid 15 protsenti.