Eesti majandus ja riigivõla kasv: Jüri Ratase karm analüüs

Majandusanalüütikud ja poliitikud hoiatavad, et Eesti riigieelarve puudujääk ei ole ajutine, vaid muutunud struktuurseks. Võlakoormuse kiire kasv ja sellega kaasnevad intressikulud seavad ohtu tulevased riiklikud investeeringud.

Eesti majandus on küll naasnud kasvukursile, kuid riigi rahanduslik seisund tekitab tõsist muret, leiab Jüri Ratas. Ehkki majandusnäitajad liiguvad taastumise suunas, ei tohi riigi eelarvepoliitilist olukorda ignoreerida ega pidada praegust olukorda jätkusuutlikuks.

Majandusprognoosid annavad küll lootust, kuid majandusteadlaste hinnangul ei saa rääkida uuest buumist. Swedbank ennustab käesoleva aasta kasvuks 2 protsenti ja järgmiseks aastaks 2,5 protsenti. SEB prognoos on pisut optimistlikum, oodates tänavu 2,5 ja järgmisel aastal 2,7-protsendilist kasvu. Rahandusministeeriumi enda prognoosid on nendega sarnases vahemikus. Need arvud tähistavad pigem pikaajalise languse seljataha jätmist kui uue õitsengu algust.

Probleemi kese peitub valitsussektori eelarvepuudujäägis. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt ulatub puudujääk tänavu 4,4 protsendini SKP-st ning püsib järgnevatel aastatel samas suurusjärgus. 2028. aastal on oodata 4,4-protsendilist ja 2029. aastal 4,3-protsendilist miinust. Tegemist ei ole enam ajutise hälbega, vaid struktuurse probleemiga, mis nõuab kohest tähelepanu.

Kaitsekulutuste kasv, kuigi vajalik, ei saa olla ainsaks argumendiks nii suure eelarvedefitsiidi õigustamiseks. Kaitsekulud suurenevad 1,1 protsenti SKP-st, samas kui eelarve puudujääk ise paisub 2,4 protsendi võrra. See viitab asjaolule, et puudujäägi taga on ka muud tegurid kui ainult riigikaitse rahastamine.

Võlakoormuse kasv on vältimatu tagajärg. Kui tänavu on Eesti riigivõlg 24 protsenti SKP-st, siis prognooside järgi ulatub see 2029. aastaks 40 protsendini. Eriti murettekitav on intressikulu kasv, mis võtab ressursse teistelt avaliku sektori prioriteetidelt.