Eesti Maaülikooli teadlased saavutasid hobuste kloonimises läbimurde

Eesti Maaülikooli teadlased on välja töötanud uue ja erakordselt tõhusa meetodi hobuste kloonimiseks, mille abil on juba ilmavalgust näinud kolm tervet varssa. Uudne tehnoloogia on suunatud peamiselt ohustatud tõugude säilitamisele ja väärtuslike spordihobuste geneetilise materjali kindlustamisele.

Eesti Maaülikooli teadlased on tulnud välja uue metoodikaga, mis on võimaldanud saavutada hobuste kloonimisel märkimisväärselt kõrge edukuse. Eestis on selle tehnoloogia abil edukalt sündinud kolm varssa, kes arenevad ja käituvad täpselt samamoodi nagu looduslikul teel sündinud liigikaaslased, elades koos teiste loomadega karjas.

Eesti Maaülikooli embrüotehnoloog Elina Tsopp selgitas, et saavutatud tulemus on Euroopa tasandil erakordne ning sarnaseid edusamme on varem suutnud ette näidata vaid Itaalia teadlased. Kui traditsiooniliste meetodite puhul sünnib elus varss vaid 10-15 protsendil juhtudest pärast embrüo siirdamist, siis Eesti teadlaste väljatöötatud tehnoloogia tõstis edukuse määra poole ehk 50 protsendini.

Uuenduslik tehnoloogiline lahendus

Läbimurde aluseks on kaks peamist muudatust varasemas praktikas. Esiteks loobusid teadlased traditsioonilisest rakkude liitmisest ning asusid doonorrakku otse munarakku süstima. Teise uuendusena kasutati naha asemel tüvirakke. Just nende kahe teguri koosmõju tagas uurimisrühma hinnangul oodatust tunduvalt parema tulemuse.

Selle tehnoloogia peamine kasutusvaldkond on ohustatud hobusetõugude säilitamine. Tsoppi sõnul on Eestis ohus kolm põlistõugu: eesti tõugu hobune, tori hobune ja eesti raskeveohobune. Läänemere regioonis ja Skandinaavias kokku on väljasuremisohus koguni ligi kakskümmend hobusetõugu. Lisaks geenipärandi kaitsmisele nähakse selles ka võimalust väärtuslike spordihobuste aretajatele, kelle jaoks on looma geneetiline kood sageli miljonitesse eurodesse ulatuva väärtusega.

Piirangud ja edasised plaanid

Kuigi tehnoloogia on paljulubav, on selle praktiline rakendamine range regulatsiooni all. Euroopa Liidu õigusaktid lubavad hobuste kloonimist, kuid keelavad lemmikloomade ja toiduks tarvitatavate loomade kloonimise. Hetkel maksab ühe hobuse kloonimine ligikaudu 90 000 eurot.

Teadlaste järgmine eesmärk on välja arendada meetod, mis võimaldaks määrata embrüo sugu veel enne selle siirdamist. See võimaldaks aretajatel keskenduda soovitud soo ja omadustega järglaste saamisele. Edasine töö sõltub siiski teadusuuringute rahastamisest.