Eesti Maaülikool katsetab Tartus üleujutuste leevendamiseks vihmaaedu

Möödunud nädalavahetuse tugevad vihmasajud põhjustasid Eestis kohati tänavate üleujutusi, tõstatades küsimuse linnaehituslikest lahendustest. Eesti Maaülikooli teadlased otsivad võimalusi sademevee juhtimiseks, katsetades Tartus muuhulgas vihmaaedu ja vee ajutisi kogumisalasid.

Möödunud nädalavahetusel mitmel pool Eestis maha sadanud tugevad vihmad põhjustasid mitmes paigas tänavate üleujutusi, tuues taas fookusesse linnade suutlikkuse ekstreemsete ilmastikuoludega toime tulla. Ehkki lahendusi vee ärajuhtimiseks on olemas, nendivad teadlased, et Eestis puudub ühtne ja terviklik plaan nende rakendamiseks.

Eesti Maaülikooli uuringud näitavad, et sademete intensiivsus on viimase kümnendi jooksul Eestis kasvanud neli protsenti ning prognooside kohaselt see trend jätkub. Olukorda raskendab asjaolu, et ajalooliselt rajatud torustikud ei ole enamasti nii suurte veehulkadega arvestanud.

Linnaehitus vajab muutusi

Ottar Tamm, Eesti Maaülikooli hüdroinformaatika õppetooli professor, rõhutab, et praegune süsteem, kus vastutus jaguneb vee-ettevõtete, kinnistuomanike ja kohalike omavalitsuste vahel, ei taga vajalikku tulemust. «Sajab järjest enam, aga torud laiemaks ei lähe. Kui ruumi veele pole, tuleb luua teed selle juhtimiseks. Linn peab planeerimisprotsessis vee liikumist ette nägema,» selgitas Tamm.

Praegune praktika tähendab tihti seda, et kui torustikud ei suuda enam vett vastu võtta, tekivad probleemid, mida tuleb hakata tagantjärele lahendama. Teadlaste hinnangul peaksid sademevee lahendused, nagu vihmaaiad, olema juba üldplaneeringute tasandil kohustuslikud.

Katsetused Tartus

Tartus on asutud otsima praktilisi lahendusi, et vältida linnaosade vee alla jäämist. Näiteks katsetatakse sadamate piirkonnas meetodit, kus kasutatakse ajutisi vee kogumisalasid. Tartu abilinnapea Kertu Vuks selgitas, et rajatakse kraave, kus vesi saab seista, enne kui see jõuab torustikku. «Loome ajutise vee hoidmise tsoone olukordadeks, kui torud ei jõua kogu mahtu vastu võtta,» kirjeldas ta.

Kuna tiheasustusega aladel ei ole avatud kraavide rajamine alati võimalik, uurib Maaülikool vihmaaedade kui alternatiivi kasutamist. Need on spetsiaalselt kavandatud alad, mis aitavad sademevett filtreerida ja viivitusega edasi juhtida.

Sügise lõpuks plaanivad Eesti Maaülikooli teadlased koostada põhjaliku juhendmaterjali, mis annab nii inseneridele kui ka kohalikele omavalitsustele praktilisi soovitusi, kuidas tulevikus sademeveega toime tulla.