Eesti maakana päritolu seotud viikingite aegse kanadaga

Rahvusvaheline teadusuuring näitab, et Eesti taluõuedel kasvatatud kanadel on geneetiline seos muistsete viikingite aja kanadega. Uurimus kinnitab, et meie maakana soontes voolab iidsete esivanemate DNA.

Teadlased on teinud avastuse, mis toob uurijaid Eesti maakana päritolu juurde. Rahvusvahelise uurimisprojekti käigus leiti, et Eesti taluõuedel varjatud kanadel on tugev geneetiline side viikingite ajal levinud kanadaliikidega. See leid viitab sellele, et meie taludes elavate lindude esivanemad on pärit jämedalt samast perioodist, mil Põhja-Euroopa talusid majandati põllumajanduse kaudu.

Geneettiliste analüüside põhjal võib järeldada, et kanadade domestifitseerimine ja nende levik Euroopas omab sügavamaid juuri kui eelnevalt arvati. Uurimused näitavad, et iidsed selevõtjad ja kaubamees viisid neid loomi kaasa migratsioonide käigus, jättes pärandi, mida tänane Eesti fauna kannab endiselt.

Taolised uurimused aitavad paremini mõista, kuidas erinevad loomarasid levisid ja adapteersid Põhja-Euroopa klimaatilistes tingimustes. Eesti maakana jätkab traditsioonina tähtsat rolli põllumajanduslikes ja kultuurilistes praktikates, ning nüüd kinnitab teadus ka selle ajaloolist sidusust Euroopa talumajandusliku pärandiga.

Teadlaste sõnul on selline geneetiline ühendus väärtuslik info bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja kohaliku loomatõu iseärasuste uurimisel. Uurimuse tulemused avaldatakse rahvusvahelistes teadusajakirjades, mis kinnitab selle tähtsust globaalses kontekstis.