Eesti luure saavutas Euroopa edetabelis kaheksanda koha

Eesti luureteenistused on Euroopa riikide võrdluses kaheksandal kohal, selgub 60 eksperdi hinnanguid koondavast analüüsist. Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu hoiatab siiski, et tegemist on maineuuringuga, mis ei pruugi peegeldada tegelikku operatiivset efektiivsust.

Eesti luureteenistuste võimekust hinnatakse Euroopa tasemel konkurentsivõimeliseks, paigutades riigi hiljutises ekspertuuringus kaheksandale kohale. Hindamisel osales 60 endist ja praegust luureprofessionaali 25 erinevast riigist, kes valisid välja oma hinnangul viis parimat teenistust.

Tabeli tippkohtadele platseerusid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Holland. Ukraina saavutas neljanda koha ning Saksamaa viienda. Eesti teenis 27 punkti, jättes selja taha mitmed suuremad riigid. Leedu ja Läti paigutusid vastavalt 18. ja 21. kohale, samas kui Bulgaaria, Slovakkia ja Ungari jäid hindamisel punktideta.

Metoodika ja usaldusväärsus

Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu toonitab, et tegemist on esmajoones maineuuringuga, mitte objektiivse operatiivvõimekuse mõõdikuga. Tema hinnangul toob selline subjektiivne hindamisviis kaasa moonutusi, sest küsitletute ring on piiratud ja juhuslikud tegurid võivad tulemusi mõjutada.

«Varem ei ole luureprofessionaalid ise nii, küll subjektiivselt, aga ikkagi arvulisi hindeid andes, teineteise tööd hinnanud. Uudisväärtus on seal kindlasti, aga küsitletute valim, 60 inimest, on piisavalt väike, et sinna mahuks ka juhuslikke moonutusi,» selgitas Oidsalu. Puudujäägina märkis ta, et uuringus puudub luureteenistuste tegelike klientide ehk valitsuste ja kaitseväe hinnang.

Ressursid ja institutsionaalsed eripärad

Eesti hea positsioon tuleneb suuresti kübervõimekuse ja avatud andmetel põhineva luure ehk OSINT-i kõrgest tasemest. Siiski on ekspertide sõnul probleemiks rahastuse vahe võrreldes suurriikidega. Kui Briti luurekogukonna eelarve ulatub viie miljardi euroni, siis Balti riikide teenistused peavad toime tulema kordades väiksemate summadega.

Oidsalu tõi esile, et Eesti puhul jäi uuringust ebaõiglaselt välja kaitsepolitseiamet, kelle panus vastuluuresektoris on märkimisväärne. «Minu hinnangul on Eesti vastuluure tugevam kui välisluure. Meie nii-öelda tabavusprotsent igasuguste reeturite ja sabotööride osas on Euroopa parim,» lisas ta.

Eksperdi kriitika puudutas ka Saksamaa kõrget kohta. Tema hinnangul on Saksa välisluureteenistus BND oma suure eelarvega vaatamata ebaefektiivne, kuna toetub paljuski liitlaste, näiteks USA luureteenistuste andmetele. Ukraina kõrget kohta selgitasid aga kolleegide hinnangud seoses riigi võimekusega läbi viia sihipäraseid erioperatsioone, mida ekspert võrdles Iisraeli Mossadi stiilis operatiivtööga.