Eesti luulekogu «Jäälind» toob lähisuhtevägivalla karmilt avalikkuse ette

Triin Soometsa uus luulekogu «Jäälind» analüüsib lähisuhtevägivalda ja selle mõju ühiskonnale. Teos peegeldab ohvrite lugusid ja kritiseerib toksilisi käitumismustreid.

Triin Soometsa tänavu ilmunud luulekogu «Jäälind» asetab Eesti lugeja silmitsi ühiskonna ühe valusaima teemaga: lähisuhtevägivallaga. Teos liigub eemal traditsioonilisest lüürilisest ilust, keskendudes hoopis kontrollile, isoleerimisele ja absurdsusele, mis kaasnevad toksiliste partnerlussuhetega.

Statistika toetab Soometsa karmi lähenemist. Viimaste andmete kohaselt on 41 protsenti Eesti naistest ja 33 protsenti meestest oma paarisuhtes vägivalda kogenud. Luulekogu algab luuletusega «Sõidab läbi Eesti», mis kirjeldab vägivalda kui maastikku imbunud nähtust, midagi, mida kõik märkavad, kuid millest eelistatakse vaikida.

Teose põhiosa moodustavad nimepidi pealkirjastatud luuletused. Need tekstid maalivad portreed ohvritest, kes on sattunud vägivallakeerisesse, ning põhinevad sageli meedias kajastatud tõsielujuhtumitel. Soomets ei paku lugejale lohutust ega optimistlikku väljapääsu. Tekstide läbiv irooniline toon peegeldab naiste viimse piirini surumist, kus olukorraga toimetulekuks võetakse omaks küünilisus või isegi süüdistatakse iseennast.

Raamatu proosavormis lõpuosa laiendab arutelu naise eksistentsiaalsele seisundile. Autor esitab küsimusi naise vabaduse ja sotsiaalsete rollide kohta, uurides, mil määral on ohvri käitumine mõjutatud sisemisest soovist meeldida või ühiskonnas juurdunud mehepilgust. See on lugemine, mis dekonstrueerib traditsioonilist maskuliinsust ning toob esile punased lipukesed, mida suhtes sageli ignoreeritakse.