Eesti loomeliidud kritiseerivad: riiklikud kultuuripreemiad on väärtuse minetanud

Kultuurivaldkonna esindajad on pahased Kultuuriministeeriumi määruse eelnõu peale, mis jätab riiklikud kultuuripreemiad 2008. ja 2012. aasta tasemele. Lisaks kritiseeritakse uut otsustusprotseduuri, mis annab komisjoni esimehele liiga laia otsustusõiguse juhul, kui komisjon ise üksmeelele ei jõua.

Kultuuriministeeriumi uus määruse eelnõu, mis jätab riiklikud kultuuripreemiad varasemate aastate tasemele, on tekitanud kultuurivaldkonna esindajates rahulolematust. Elutööpreemia summa on kavandatud 64 000 eurole ning aastapreemia 9600 eurole, ehkki loomeliidud leiavad, et nende nominaalne väärtus ei vasta enam majanduslikule reaalsusele.

Eesti Esitajate Liidu tegevdirektor Urmas Ambur selgitas, et elutööpreemia 64 000 eurot pärineb tegelikult juba 2008. aastast, mil selleks oli miljon krooni. Ta rõhutas, et ligi kahe aastakümne pikkune inflatsioon on vähendanud preemia reaalset ostujõudu, mistõttu ei suuda summa enam kanda riikliku tunnustuse väärikust. Ambur tõi võrdluseks, et olümpiavõitja saab riigilt 100 000 eurot preemiat, mis ületab kultuuri elutööpreemia väärtust märgatavalt.

Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu tegevjuht Monika Tomingas märkis, et aastapreemia 9600 eurot vajaks samuti ajakohastamist. Ta osutas, et 2012. aastast on eurotsooni inflatsioon olnud 36 protsenti, mistõttu 9600 eurot tollal oleks tänapäeva vääringus võrreldav umbes 12 000 euroga. Tomingas pakkus lahendusena siduda toetussummad kultuuritöötaja miinimumtasuga, ehk preemia võiks olla teatud kordne miinimumpalgast.

Vaidlused komisjoni töökorra üle

Lisaks rahalisele poolele tekitab organisatsioonides küsimusi määruse eelnõus kirjeldatud komisjoni töökord. Kui komisjonil ei õnnestu kandidaati lihthäälteenamusega valida, lubab eelnõu komisjoni esimehel või tema asendajal valida preemiasaaja iseseisvalt, heita liisku või jagada preemia mitme inimese vahel.

Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu teabe- ja korraldusjuht Triin Laas märkis, et kui hääletusprotseduur ebaõnnestub, annab see ühe inimese kätte liiga suure võimu. Ta viitas, et lõppotsustajaks võib sellisel juhul saada kultuuriminister Heidy Purga, kes on poliitiline ametnik. Lavastajate ja dramaturgide liit kritiseeris ka seda, et komisjoni koosseisu pole kaasatud erialaeksperte.

Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Liisi Rohtung kinnitas, et preemiate suuruse muutmise plaani eelnõus ei ole. Tema sõnul jäävad summad praegusel hetkel senisele tasemele, kuid teema on tulevikus uuesti arutluse all.