Eesti loomakaitsjad protestivad uue seaduse eelnõu vastu: „Kas ma tõesti pean oma elutöö lõpetama?“

Riigikogu maaelukomisjon on lõpetanud arutelud uue loomakaitseseaduse üle, jättes rahuldamata paljud loomakaitseorganisatsioonide ettepanekud. Loomakaitsjad kardavad, et uued nõuded tähendavad paljude MTÜ-de tegevuse lõppu, ja on alustanud vastumeetmena rahvahääletust.

Eesti loomakaitseorganisatsioonid on sattunud raskesse olukorda, kuna riigikogu maaelukomisjon otsustas peatada vaidlused uue loomakaitseseaduse üle. Komisjoni seisukoht tähendab, et täiendavaid muudatusettepanekuid, mida vabatahtlikud ja loomaomanikud on pikalt nõudnud, arvesse ei võeta.

Paljud loomakaitsega tegelevad vabaühendused leiavad, et uus regulatsioon ei arvesta tegeliku eluga. Näiteks loomade varjupaikade ja päästjate igapäevatöö on sageli kohandatud vastavalt ruumivajadustele, mida seadusandjad pole oma plaanides piisavalt hinnanud. Üks neist, kes tunneb oma tegevuse jätkumise pärast suurt muret, on Gabriel Vodolaztšenko, kelle sõnul sunnib selline seadusloome paljud pühendunud inimesed oma tööst loobuma.

Lootus rahvahääletusele

Kuna ametlikud kanalid riigikogus on sulgunud, on loomakaitsjad asunud koguma toetust rahvahääletuse korraldamiseks. Eesmärk on sundida seadusandjaid veel kord läbi vaatama punkte, mis nende hinnangul võivad viia organisatsioonide hukuni. Sektor kardab, et nõuete karmistamine ilma piisavate üleminekute või erisusteta muudab vabatahtliku loomapäästmise Eestis praktiliselt võimatuks.

Maaelukomisjon on oma otsusega aga juba selgelt märku andnud, et soovib eelnõuga edasi liikuda ilma täiendavate muudatusteta. See vastasseis riigikogu ja loomakaitsjate vahel on kestnud terve suve, kuid kompromissi leidmine on osutunud keeruliseks.