Eesti loomakaitsjad on hädas: hoiukodude puudus jätab hüljatud kassipojad tänavale

Sügise saabumine on toonud Eestisse hulgaliselt hüljatud kassipoegi, kuid vabatahtlike hoiukodude nappus sunnib loomakaitsjaid abipalveid tagasi lükkama. Probleemi juured peituvad suvilatesse jäetud loomades ning kontrollimatult paljunevates kassikolooniates.

Sügise saabumine on tekitanud Eestis loomakaitsjatele terava probleemi: tänavatele ja suvilatesse hüljatud kassipoegade vool on kasvanud, kuid nende ajutiseks majutamiseks napib vabatahtlikke hoiukodusid. Carol Alice Tõniste sõnul on viimastel nädalatel laekunud arvukalt abipalveid, mida ühing Kitten Help on sunnitud ressursside puudusel tagasi lükkama.

Paljud kassipojad satuvad hädasse, kui inimesed suve lõppedes suvilatest lahkuvad. Sageli selgub alles siis, et suvel vabalt ringi liikunud kass on tiine või on juba pojad ilmale toonud. Need loomad jäävad sageli omapead külmadesse tühjadesse hoonetesse, kus nende ellujäämisšansid on minimaalsed.

Vabatahtlikkuse piirid

Kitten Help tegutseb ilma füüsilise varjupaigata, tuginedes täielikult vabatahtlike panusele. Inimesed võtavad hüljatud loomad oma koju, kus neid ravitakse ja sotsialiseeritakse, enne kui neile püsiv kodu leitakse. See mudel on sattunud kriisi, kuna sügisel on huvi hoiukodude pakkumise vastu järsult langenud. Kui suvel võis ühele kassipojale leida kümneid soovijaid, siis praegu on huvi minimaalne.

Tõniste selgitab, et raskeim on leida ajutisi kodusid vastsündinud kassipoegadele, kes vajavad ööpäevaringset lutiga toitmist. See töö eeldab, et vabatahtlik viibib pidevalt kodus või saab looma töökohale kaasa võtta. Kõik kulud, sealhulgas ravikulud, kaetakse eranditult annetuste toel, kuna riiklik või kohalike omavalitsuste toetus puudub.

Metsikute kasside kontrollimatu paljunemine

Lisaks hüljatud kodukassidele tekitavad muret metsikute kasside kolooniad. Ühes hiljutises juhtumis pidid vabatahtlikud sekkuma, kuna toidunappus ja tervisehädad ohustasid taluhoovi kogunenud loomakarja. Pärast kinnipüüdmist selgus, et paljudel kassipoegadel olid rasked terviseprobleemid, mis vajasid kiiret sekkumist.

Tõniste rõhutab, et ainus viis selliseid olukordi ennetada on lemmikloomade järjepidev steriliseerimine ja kastreerimine. Ekslik on arvata, et toas elav kass ei vaja operatsiooni, sest tiinuse oht püsib ka lühikese õuepääsu korral. Ühing ootab kõiki, kes soovivad ajutiselt kassipoegi abistada, täitma ankeedi oma kodulehel.