Eesti looduse taastamise kava nõuab üle nelja miljardi euro

Kliimaministeeriumi koostatav riiklik looduse taastamise kava näeb aastani 2050 ette enam kui nelja miljardi euro suuruseid kulutusi. Tööandjate keskliit hoiatab puuduliku mõjuanalüüsi ja rahastuse ebakindluse eest ning nõuab meetmete täpsemat läbitöötamist.

Eesti valitsus valmistab ette mahukat looduse taastamise kava, mille elluviimine peaks 2050. aastaks maksma enam kui neli miljardit eurot. Kliimaministeeriumi septembris esitatud tööversioon sisaldab 36 erinevat meedet, alates sooalade taastamisest kuni paisude lammutamiseni, et parandada kalade liikumist ja elupaikade seisundit. Kava koostamise kohustus tuleneb 2024. aastal vastu võetud Euroopa Liidu looduse taastamise määrusest.

Miljarditesse ulatuvad kulud

Plaani realiseerimine aastatel 2024-2030 nõuab hinnanguliselt 948 miljonit eurot. Sellest summast on praeguse kava kohaselt kaetud umbes 575 miljonit eurot, jättes 374 miljoni eurose augu, mille katteallikad on endiselt ebaselged ja sõltuvad suures osas Euroopa Liidu eelarveläbirääkimistest. Pärast 2030. aastat lisandub prognooside järgi veel ligi 3,7 miljardit eurot kulu.

Kati Rostfeldt, kes esindab tööandjaid kava koostavas juhtkomisjonis, on avaldanud kriitikat protsessi kiirustamise osas. Ettevõtjate hinnangul on puudu põhjalikust mõjuanalüüsist, mis selgitaks kavandatavate tegevuste tegelikku kasu loodusele ning mõju Eesti majandusele.

Ebakindlus pärsib investeeringuid

«Me ei ole siiani saanud ammendavaid vastuseid küsimustele, kui palju iga tegevus loodusele kasu toob, kui palju see maksab ja kuidas see majandust mõjutab,» nentis Rostfeldt. Ta rõhutas, et praegune kava riskib tekitada olukorra, kus majanduslikud kahjud, näiteks puidutööstuse toorainevoo vähenemine või ebaselged tingimused maaomanikele, ületavad kavandatava kasu.

Ettevõtjate ja maaomanike esindusorganisatsioonid on seisukohal, et kui mõne meetme mõju ei ole detsembriks piisavalt hinnatud, tuleks see kavast välja jätta. Lõplik kava peab valmima järgmise aasta kevadeks, mis jätab aega põhjalikumaks analüüsiks.

Rostfeldti sõnul peab valitsus tõestama kava teostatavust enne kohustuste võtmist, mitte pärast seda. Riiklikud investeeringud loodusesse peavad olema tasakaalus hariduse, tervishoiu ja julgeoleku vajadustega, mitte eksisteerima eraldiseisva ja kontrollimatu eelarvena.