Eesti looduse kaitse vajab ühist vaimu

Teet Korsten kirjutab arvamusloos, kuidas Eestis peaks leidma oma viisi kogukonna jõudude koondamiseks looduse kaitseks. Autor toob välja, et meie piiratud sood, rabade ja suured metsaalad on väärtused, mille üle võiks olla uhkem ja tänulikum.

Eestil on kummaline suhtumine ühishuvi mobiliseerimisse. Kuigi mitmesuguseid pride-üritusi ja ühiseid aktiivsusi korraldatakse, leiab paljudel inimestel nende vastu osalemishuvi puudub. Samas on käsil põhiline vajadus: leida õige moodus, kuidas Eesti rahvas saaks ühekaelgselt tegutseda oma kodumaa inimsusega.

Teet Korsten rõhutab, et Eesti loodusressursid - eelkõige meie sood, rabade süsteem ja võrdlemisi suured metsaalad - on riigi suhtes väga olulised ja erineva väärtusega. Euroopa keskmise mõttes pole need eriti tohutud ala-ala, kuid Eesti rahvusele on need äärmiselt kallid ja kaitseväärt.

Autor kutsub üles otsima just enda jaoks sobivat viisi osaleda looduse kaitseks. Ühishingamise vaimu saab leida ka väljaspool traditsiooniliste ürituste raameid, kui on tahtmist ja eesmärk on selge - meie looduse säilimine.

Seda, et Eesti rahvas oleks oma kodumaa looduse üle tänulik ja selle kaitse eest aktiivne, peetakse otsustava tähtsusega. Iga inimene, kes leiab oma viisi selle ühise eesmärgi teenimiseks, lisab jõudu ühisele püüdlusele.