Eesti loob vaimse tervise varajase toe süsteemi ilma psühhiaatri saatekirjata

Riik arendab vaimse tervise varajase sekkumise teenuseid, et vähendada psühhiaatrite koormust ja pakkuda kiiremat tuge. 2028. aastal jõustuva muudatusega luuakse madala intensiivsusega psühholoogilise abi süsteem.

Eesti arendab vaimse tervise varajase märkamise ja sekkumise süsteemi, mis võimaldab abivajajatel saada tuge ilma psühhiaatri vastuvõtuta. Uue mudeli keskmes on madala intensiivsusega psühholoogiline tugi (VIPS), mida osutavad vastava väljaõppe saanud spetsialistid. Alles juhul, kui sellest ei piisa, suunatakse patsient edasi intensiivsemale ravile.

Uus teenusemudel ja rahastus

Teenuse arendamiseks on riigi 2027.-2030. aasta eelarvestrateegias kavandatud 3,5 miljonit eurot lisaraha igal aastal. Sellest summast suunatakse vaimse tervise varajase abi arendamisse nelja aasta peale kokku 6,3 miljonit eurot. Raha kasutatakse lisaks vaimse tervise tugevdamisele ka sõltuvusraviks ja ohvriabile.

Tervise Arengu Instituut (TAI) koostab hetkel VIPS-spetsialistide baaskoolituse pilootprogrammi. Samuti on väljatöötamisel digitaalne abiteekond, mis aitab inimesel hinnata oma seisundit, leida sobivat tuge ja jälgida enesetunde muutusi. Teenuse täpsem korraldus, sealhulgas sekkumiste loetelu ja spetsialistide nõuded, valmib 2027. aastal koostöös Tervisekassa ja teiste partneritega.

Digitaalsed lahendused

Eestis on juba praegu kasutusel mitmeid vaimse tervise toetamise võimalusi. Lisaks programmidele nagu iFightDepression, PeaHea lühisekkumine ja Vaikuseminutid, on abivajajatele kättesaadav Digiriigi Akadeemia veebiplatvorm. Septembri seisuga oli selle kaudu ärevuse ja depressiooniga seotud veebiprogrammidega liitunud üle 500 kasutaja.

Valitsuse ja ametkondade plaanide kohaselt peab uus varajase toe teenuste süsteem jõustuma 1. jaanuaril 2028. Pärast ettevalmistustööde lõpetamist ja detailide kinnitamist suunatakse seadusmuudatus edasiseks aruteluks Riigikogusse.