Eesti Logopeedide Ühing hoiatab: tudengite kaasamine tugispetsialistidena on riskantne

Haridus- ja Teadusministeerium kaalub ideed lubada tudengitel töötada koolides tugispetsialistidena juba õpingute ajal, et leevendada spetsialistide puudust. Eesti Logopeedide Ühing peab plaani ohtlikuks, rõhutades, et kvalifikatsiooninõuete leevendamine ei lahenda süsteemseid probleeme.

Haridus- ja Teadusministeerium analüüsib võimalust võimaldada tulevastel tugispetsialistidel, nagu logopeedid ja koolipsühholoogid, töötada haridusasutustes juba õpingute vältel. Sarnane mudel on juba kasutusel õpetajakoolituse üliõpilaste puhul. Ministeeriumi eesmärk on muuta tugiteenused lastele kättesaadavamaks, tuues appi alles õppivad spetsialistid, kes töötaksid kogenud mentorite järelevalve all.

Ministeeriumi nõunik Piret Liba selgitas, et ministeeriumi üks eesmärke on luua selgem kord, kuna praeguses olukorras töötavad koolides kohati inimesed, kellel puudub nõutav erialane ettevalmistus. „Praktikas näeme, et haridusasutustes töötavad inimesed ilma vajaliku erialase ettevalmistuseta. Neid võetakse ametisse teiste ametinimetuste all, ehkki sisuliselt täidavad nad samu ülesandeid, et leevendada personalipuudust,“ märkis Liba. Süsteemi korrastamisega soovitakse defineerida, millal ja millistel tingimustel on tudengitel võimalik ametlikult tööle asuda.

Spetsialistide ja koolijuhtide eriarvamused

Tallinna Lasnamäe Põhikooli direktor ja Tallinna Õppenõustamiskeskuse juht Milena Pogodajeva suhtub ideesse positiivselt, kuid rõhutab, et see peab toimuma läbimõeldult. „Olen alati selle poolt, et lapsed saaksid abi, kuid see peab toimuma kogenud mentorite ja kvalifitseeritud tugispetsialistide juhendamisel,“ kinnitas Pogodajeva. Samas nentis ta, et lähenemine ei pruugi sobida kõikidele erialadele, eriti logopeedidele ja koolipsühholoogidele, kes vajavad enne tööle asumist põhjalikku erialast ettevalmistust.

Eesti Logopeedide Ühing on seisukohal, et mudel on riskantne. Ühingu juht Keiu Bardõk rõhutas, et logopeedi töö on äärmiselt spetsiifiline ning teadmiste puudumine võib olla ohtlik. „Logopeedi juurde võivad sattuda lapsed, kellel on kõne-, neelamis- või hääleprobleemid. Inimeste lubamine sellisele tööle ilma täieliku hariduseta on liiga suur risk,“ selgitas Bardõk. Ta tõi näite, kus kogenematu assistent ei suutnud eristada lapse kõnepuudeid värvipimedusest, mis illustreerib vajadust sügava erialase kompetentsi järele.

Ühingu hinnangul ei ole kaadripuudus lahendatav vaid kvalifikatsiooninõuete langetamisega. Selle asemel tuleks keskenduda põhjustele, miks diplomeeritud spetsialistid ei soovi koolidesse tööle jääda või seal püsivalt töötada. Ministeerium plaanib esimese kohtumise huvipooltega augustis ning loodab aasta lõpuks valmis saada lõpliku mudeli tugispetsialistide teenuse korraldamiseks.