Eesti linnade üleujutusi põhjustab eelkõige vananenud taristu

Tugevad vihmasajud põhjustavad Eestis üha sagedamini linnatänavate üleujutusi, kuna olemasolevad sademeveesüsteemid ei ole ehitatud selliste koormuste jaoks. Ekspertide hinnangul on probleemiks linnaruumi tihenemine ja vajadus terviklike puhastus- ning viivituslahenduste järele.

Tugevad vihmasajud toovad Eestis üha sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks ning ristmikud jäävad vee alla. Probleemi tegelik põhjus ei peitu mitte ainult erakordsetes ilmaoludes, vaid linnade ülesehituses, kus vananenud taristu ei suuda sademeid piisava kiirusega ära juhtida. Näiteks Tartu kesklinnas on korduvalt nähtud, kuidas sademevee äravool ei suuda saabuvat veehulka vastu võtta.

Jaan Tulp, kes töötab ettevõttes GF Uponor Infra müügijuhina, rõhutab, et linnaruumi tihenemine ja kõvakattega pindade osakaalu kasv on loonud olukorra, kus vanad kanalisatsioonivõrgud on ülekoormatud. „Paraku ei ole ka Eesti linnades üleujutused enam kuigi haruldased,“ tõdeb Tulp. Lisaks otsesele varakahjule ja liiklushäiretele toob kontrollimatu sademevesi kaasa keskkonnariski, sest vihmavesi kannab teedelt ja parklatest kaasa õli, rehvitolmu, kemikaale ning prügi, mis juhitakse puhastamata kujul looduslikesse veekogudesse.

Uued nõuded ja tehnilised lahendused

Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Euroopa Liidus uuendatud linnareovee puhastamise direktiiv, mis nõuab liikmesriikidelt reovee nõuetekohast kogumist ja puhastamist. See on sundinud omavalitsusi ja arendajaid otsima alternatiive pelgalt torustike ehitamisele. Tänapäevane lähenemine tähendab vee ajutist hoiustamist, vooluhulkade hajutamist ning puhastamist enne selle keskkonda suunamist.

Soomes rakendati juba 2023. aastal Heinola linnas filterkaevude lahendusi, mis võimaldavad sademevett töödelda nii settitamise kui ka filtreerimise teel. Need kompaktsed süsteemid eemaldavad raskemad lisandid ja peenosakesed. Sarnaseid terviklahendusi nähakse üha enam Põhjamaade elamuarendustes ja keerukates linnataristu projektides, kus eesmärk on lisaks üleujutuste ennetamisele ka vee taaskasutusvõimaluste loomine haljastuse kastmisel.