Eesti Linnade ja Valdade Liit kritiseerib Tallinnas riiki toetusfondi reformi tingimuste pärast

Eesti Linnade ja Valdade Liit ei ole rahul riigieelarve läbirääkimistel ilmnenud muudatustega toetusfondi reformi tingimustes. Omavalitsused rõhutavad, et 3,4 miljoni euro suurune üleminekutoetus on reformi õnnestumiseks vältimatu.

Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) osales Tallinnas toimunud riigieelarve läbirääkimistel, kus arutati valitsuse kavatsust muuta varem kokkulepitud toetusfondi tulubaasi viimise põhimõtteid. Omavalitsusjuhid rõhutasid, et reform peab jõustuma algselt kokkulepitud kujul, et tagada kohalikele omavalitsustele vajalik stabiilsus ning autonoomia.

Reformi keskne eesmärk on osa seni toetustena jagatavast rahast liigutada omavalitsuste püsivasse tulubaasi, mis tähendaks neile laekuva tulumaksu osa suurenemist. Läbirääkimistel laual olnud riigipoolses materjalis aga planeeritud muudatusi täies mahus ei kajastatud, mis tekitas liidu esindajates küsimusi.

Üleminekuraha kui kompromissi alus

Vaidluse keskmes on 3,4 miljonit eurot, mis on mõeldud üleminekuperioodi tasandamiseks neis omavalitsustes, kus tulud võiksid esimestel aastatel väheneda. See summa moodustab ligikaudu kolm protsenti kogu üleantavast tulubaasist. Ilma selle puhvrita kaotaksid mitmed omavalitsused reformi algfaasis oma sissetulekutes.

ELVL-i juhatuse esimees Mihhail Kõlvart rõhutas, et reformi takerdumine sellise summa taha on küsitav. „Riigieelarve mõõdus ei ole 3,4 miljonit eurot suur summa, kuid üksikute omavalitsuste jaoks võib selle mõju olla märkimisväärne. Kui see summa saab takistuseks kokkulepitud lahenduse elluviimisel, tekib küsimus, kas probleem on rahas või poliitilises tahtes,“ nentis Kõlvart.

Ühine seisukoht on ohus

Liidu rahanduse ja maksupoliitika töörühma juht, Saue vallavanem Andres Laisk, märkis, et kõnealune summa oli omavalitsuste vahel saavutatud kompromissi nurgakivi, mis võimaldas liidul läbirääkimistel ühtse rindena esineda.

„Läbirääkimised olid keerulised ja kõik omavalitsused ei olnud alguses ühel meelel. See oli kompromiss, millega lõpuks ühise seisukohani jõudsime. Need 3,4 miljonit eurot olid kogu reformi kontekstis kaalukeel,“ selgitas Laisk. Ta lisas, et 2027. aasta eelarve ettepanekud koostati eeldusel, et reform teostatakse varem kokku lepitud tingimustel.

Kohtumisel arutati ka siseturvalisuse ja elanikukaitse rahastamist, kus omavalitsused soovivad oma võimekust oluliselt tõsta, arvestades riigi tõusnud kaitsekulusid. See teema suunati edasiseks analüüsiks töörühma.