Eesti linnade ja valdade liit blokeeris tervishoiureformi rahastuse ebaselguse tõttu

Eesti linnade ja valdade liit (ELVL) keeldus heaks kiitmast rahvatervishoiu ja tervishoiuteenuste seaduse muudatusi, viidates puudulikule rahastusmudelile ja ebaselgetele tehnilistele nõuetele. Omavalitsused pelgavad, et reform suurendab nende kulusid oluliselt ilma vajaliku riikliku katteallikata.

Eesti linnade ja valdade liit (ELVL) jättis kooskõlastamata rahvatervishoiu seaduse ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu, tuues peamise põhjusena välja reformiga kaasnevate uute kohustuste ebapiisava rahastamise. Liidu hinnangul on omavalitsuste koormus kasvamas, kuid puudub pikaajaline kindlus kulude katmiseks.

Ressursside puudujääk

ELVL-i juhatuse liige ja sotsiaalvaldkonna töörühma esimees Sander Kilk märkis, et kuigi liit mõistab reformi vajalikkust, ei saa kohalikud omavalitsused võtta üle uusi ülesandeid olemasoleva tööjõu ja rahaliste ressursside arvelt. Kilk rõhutas, et riik peab tagama uute ülesannete täitmiseks ka vastavad vahendid, mitte eeldama ressursside leidmist juba niigi pingelistest eelarvetest.

Finantsmõjude vaidlused

Liidu finantsanalüütik Piret Zahkna kritiseeris eelnõu mõjuanalüüsi, milles eeldatakse, et ennetustööst tekkiv tulevane kokkuhoid, hinnanguliselt 3,5-6,4 miljonit eurot, suunab omavalitsustele automaatselt vahendeid uute kohustuste täitmiseks. Zahkna sõnul on see eeldus eksitav, kuna rahvastiku vananemine kasvatab iseseisvalt sotsiaalteenuste vajadust.

Riigi enda prognooside kohaselt suureneb üldhooldusteenuse vajadus 2030. aastaks 10 protsenti, mis toob omavalitsustele aastas juurde vähemalt seitse miljonit eurot puhast lisakulu. Ehkki aastatel 2026-2028 on reformi ettevalmistused plaanitud katta välisrahastusega ning alates 1. maist 2028 peaks Tervisekassa ravikindlustuse vahenditest rahastama terviseteejuhtide teenust ja koostööd, jääb liidu hinnangul pikaajaline tulubaas püsikulude katmiseks puudulikuks.

Tehnilised ja korralduslikud murekohad

Teise olulise takistusena tõi ELVL välja ebaselguse infosüsteemide osas. Eelnõu kohustab omavalitsusi uusi andmesüsteeme kasutama, kuid puudub ülevaade IT-arenduste tegelikust mahust ja hoolduskuludest. Samuti pole lahendatud andmete liikumine tervise infosüsteemi, STARi ja heaolu infosüsteemi vahel, mis tekitab riski andmete mitmekordseks sisestamiseks.

Kriitikat pälvis ka kavandatav heaolupiirkondade süsteem, mille kohaselt peaks Eestis moodustuma 15 piirkonda ehk TERVIKut. Liit tegi ettepaneku kaaluda suuremate omavalitsuste, nagu Tallinn, käsitlemist eraldiseisvate heaolupiirkondadena. Lisaks soovib ELVL täpsemat määratlust terviseteejuhtide töökoormuse osas, kuna esialgne arvestus 800-1000 inimese teenindamisest ühe juhi kohta vajab täiendavat analüüsi.