Eesti linnad peavad valmistuma uputusteks: Pärnu rekord ja Tartu mured on hoiatuseks

Eesti Maaülikooli ekspert Ottar Tamm hoiatab, et linnad peavad muutuvate ilmastikuolude tõttu tõsiselt panustama sademevee juhtimisse. Pärnu 4. septembri rekordiline sadu ja Tartu Supilinna kroonilised uputused näitavad, et praegused lahendused vajavad kriitilist ülevaatamist.

Eesti linnad peavad arvestama, et nn sajandi saju tüüpi ilmastikunähtused muutuvad prognooside kohaselt sagedasemaks. Eesti Maaülikooli hüdroinformaatika nooremprofessor Ottar Tamm rõhutab, et linnade infrastruktuur pole valmis sademete intensiivsuse järsuks kasvuks. Hiljutine 4. septembri uputus Pärnus, mil ööpäevaga sadas maha 122,4 millimeetrit vett, on selge signaal vajadusest strateegilisi samme astuda. Tegemist oli 150 aasta rekordiga, mis tõi kaasa ulatuslikud veekahjustused.

Pärnu ja päästeteenistuse väljakutsed

Pärnu linnas ületas sademete hulk kõik varasemad mõõtmistulemused. Rääma piirkond sai enim kannatada, kui vesi tungis nii aedadesse kui ka elumajadesse. Pärnu abilinnapea Sander Kilk tõdes, et kuigi linnal olid teada probleemsemad piirkonnad, tuli uputuse ulatus Räämal ootamatult ja varasemad kogemused ei andnud sarnast ohumärki.

Lääne päästekeskuse operatiivjuht Mihkel Uueküla lisas, et päästeteenistus polnud selliseks stsenaariumiks valmis, kuna varasemad hädaolukorra plaanid on keskendunud pigem merevee taseme tõusule, mitte äkilisele paduvihmale. Kohapeal tekkis tõrge, kuna linnas puudusid piisavas koguses pumpamisseadmed ning neid tuli kiiresti mujalt juurde transportida. Kokku tegeles tagajärgede likvideerimisega kolme päeva jooksul umbes 160 päästjat.

Probleemid Tartu Supilinnas

Tartus, ajaloolises Supilinna linnaosas, on veeprobleemid muutunud krooniliseks. Kohalik elanik Marika-Maris Paju märgib, et aastaid kestnud tänavate rekonstrueerimine ja uusarendused on rikkunud piirkonna loomuliku drenaaži. Paju sõnul toimivad uuemad ehitusprojektid ja tänavaehituse käigus loodud pinnasekihid nagu tammid, mis takistavad vee loomulikku äravoolu.

Ekspert Ottar Tamm nõustub, et Supilinna olukord on keeruline, kuna ajaloolisi drenaažisüsteeme on uute ehitustööde käigus korduvalt kahjustatud või kinni aetud. Tema hinnangul on äärmiselt oluline luua digitaalseid mudeleid, mis prognoosiksid vee liikumist linnaruumis juba enne planeerimisetappi. Linnad peavad analüüsima tänavate profiile ja vajadusel tõstma nende taset, et vältida vee kogunemist elamute keldritesse. Tamm rõhutab, et ilma teadliku planeerimiseta jäävad paljud linnapiirkonnad ka edaspidi suure uputusriski alla.