Eesti linnad peavad üleujutuste ja reostuse vältimiseks sademeveesüsteeme uuendama

Eesti linnade sademeveesüsteemid on sageli vananenud, põhjustades paduvihmade ajal nii üleujutusi kui ka ohtliku saaste sattumist loodusesse. Lahendusena nähakse süsteemset veekäitlust, mis ühendab filtreerimise ja kontrollitud ärajuhtimise.

Eesti linnades, sealhulgas Tallinnas ja Tartus, on tugevad vihmasajud muutunud üha suuremaks väljakutseks, kus tänavad jäävad vee alla ning taristu saab kahjustada. Valgamaal Tõrvas purunesid hiljuti kaks paisu, mis tõi ilmekalt esile olemasolevate süsteemide suutmatuse hakkama saada erakordsete veekogustega.

Linnaruumi tihenemine ja asfaldi, betooni ning kivisillutise osakaalu kasv on vähendanud vee loomulikku imendumist pinnasesse. Torustikud, mis projekteeriti aastakümneid tagasi, ei ole tänapäevaste sademehulkade ja kliimamuutustega kaasnevate paduvihmade jaoks kohandatud.

Uponor Infra OÜ müügijuht Jaan Tulp märgib, et probleem ei piirdu vaid üleujutustega, vaid puudutab otseselt veekvaliteeti. Teedelt, parklatest ja tööstusaladelt voolav vesi kannab kaasa õlijääke, rehvide kulumisel tekkivaid mikroosakesi, raskmetalle ning muud prügi. Kui selline vesi juhitakse puhastamata kujul jõgedesse või põhjavette, on keskkonnakahju ulatuslik.

Euroopas rakendatakse järjest enam hajutatud sademeveelahendusi, mis ühendavad looduspõhiseid ja tehnilisi meetmeid. Näiteks Soomes Heinola linnas on kasutusele võetud spetsiaalsed filterkaevud, mis eraldavad setteid ja peenosakesi enne vee jõudmist loodusesse. Espoo linnas on aga rakendatud spetsiaalsed eralduskambrid, mis püüavad kinni ujuvad tahked ained ja raskemad osakesed.

Selline terviklik lähenemine, mida tuntakse ka nime all Uponor Stormwise, keskendub vee kogumisele, ajutisele hoiustamisele, puhastamisele ja võimalusel taaskasutamisele. Eesmärk on vähendada nii üleujutuste riski kui ka keskkonnamõju, muutes linnaruumi vastupidavamaks nii paduvihmade kui ka põuaperioodide ajal.