Eesti linnad ja vallad nõuavad kukkunud inimeste abistamise muudatuse edasilükkamist

Eesti linnade ja valdade liit teatas, et 1. septembril jõustuma pidav kord kodus kukkunud inimeste abistamiseks tuleb edasi lükata. Omavalitsuste hinnangul puudub riigil toimiv plaan selle kohta, kes hakkab väljakutsetele reageerima, kui politsei seda enam tegema ei hakka.

Eesti linnade ja valdade liit rõhutab, et 1. septembril plaanitud muudatus, mis lõpetab politsei kui esimese reageerija saatmise kodus kukkunud, kuid ohtu mitte kujutavate inimeste juurde, vajab edasilükkamist. Liidu hinnangul puudub riigil hetkel kindel kokkulepe ja toimiv lahendus selle kohta, kes sellistel juhtudel abi osutama hakkab.

Selge plaan puudub

Siseministeeriumi kava kohaselt ei reageeri politsei alates sügisest enam väljakutsetele, kus inimene on kodus kukkunud ja vajab püsti aitamist, kuid otsest ohtu elule või turvalisusele ei ole. Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid rõhutas, et abi peab olema tagatud enne, kui senist süsteemi muudetakse. Ta selgitas, et kohalikud omavalitsused ei ole operatiivteenistused ning neil puudub enamasti ööpäevaringne valmisolek ja väljaõpe sellisteks väljakutseteks.

«Kui riigil ei ole 1. septembriks uut lahendust valmis, tuleb muudatus edasi lükata. Inimene ei saa jääda põrandale ootama, kuni ministeeriumid omavahel kokku lepivad, kelle kord on appi minna,» ütles Luhalaid.

Puudulik infovahetus

Liidu sotsiaalvaldkonna nõunik Kädi Koppe märkis, et probleem ei piirdu vaid füüsilise abiga. Praegu jõuab info abivajajast omavalitsuseni puudulikult, mis takistab ennetavat tööd ja edasise toe pakkumist. 2024. aastal registreeriti 898 kukkumisjuhtumit, millest ligi 39 protsenti olid korduvad.

«Kohalik omavalitsus saab korraldada inimesele koduteenuse, abivahendi või kodukohanduse, kuid seda saab teha ainult siis, kui teave abivajadusest omavalitsuseni jõuab. Praegu see paljudel juhtudel nii ei ole,» selgitas Koppe. Ta lisas, et muudatuse eelduseks peab olema ka Häirekeskuse, operatiivteenistuste ja omavalitsuste vaheline toimiv infovahetus.

Ebaselge vastutus

Analüüsi kohaselt ei piisa telefonikõnest, et hinnata ohu suurust. Kohapeal võib selguda, et inimene vajab kiirabi või päästjaid, mistõttu on vajalik ühtne tegutsemisalgoritm. Liidu hinnangul ei ole vastuvõetav, et omavalitsused, keda muudatus otseselt puudutab, saavad uutest korraldustest teada pressiteadete vahendusel, ilma et neid oleks ettevalmistusprotsessi sisuliselt kaasatud.