Eesti, Läti ja Leedu toidupoodide hinnad: kas madalam maksutulu tähendab odavamat ostukorvi?

Värske võrdlus 7844 toote hindadest näitab, et riiklikud maksusoodustused ei taga automaatselt kõige soodsamat ostukorvi. Hinnad jaemüügikettides sõltuvad keerulisest tegurite koosmõjust, mitte ainult käibemaksu suurusest.

Hiljutine 7844 toote hinnaandmete analüüs Eestis, Lätis ja Leedus heidab valgust jaekaubanduse hinnakujunduse tegelikele mehhanismidele. Tulemused viitavad, et lihtsustatud eeldus, nagu tooks madalam käibemaks automaatselt kaasa odavama lõpphinna tarbijale, ei pea praktikas alati paika.

Lätis kehtib köögi- ja puuviljadele soodsam maksumäär, mistõttu on nende tootekategooriate hindades näha mõningat mõju. Ometi, vaadates kogu ostukorvi maksumust, on pilt märgatavalt kirjum. Mõnes tooterühmas, kus maksud on kõrgemad, võib lõpphind olla tarbijale siiski soodsam kui naaberriikides.

Maksude ja hindade lahknevus

Jaemüüjate hinnapoliitikat mõjutavad lisaks maksusüsteemidele ka logistika, mahtude mastaabid ja konkurentsiolukord konkreetsel turul. Seetõttu ei ole võimalik ühe riigi hinnataset otseselt teise riigi maksupoliitika põhjal prognoosida. Kõiki tooteid koondav statistika näitab paradoksaalsel kombel, et kõige soodsam ostukorv võib vaatamata maksudele pärineda hoopis kõrgeima maksumääraga piirkonnast.

Muutunud edetabel

Võrreldes kahe aasta taguse olukorraga on hinnatase riikide vahel teisenenud. Varasema võrdluse kohaselt osutus Leedu kõige soodsamaks ostukohaks, järgnes Eesti ning kolmandal kohal oli Läti. Praegune analüüs kinnitab, et hinnad ei ole staatilised ja positsioonid riikide vahel võivad vahetuda vastavalt turumuutustele ja kaupmeeste strateegiatele.