Eesti kutsekoolid saavad 14 miljonit eurot lisaraha, ent vajavad põhjalikumat reformi

Haridus- ja teadusministeerium eraldab järgmiseks aastaks kutseharidusele 14 miljonit eurot, et toetada käimasolevaid reforme. Samas nendivad koolijuhid ja eksperdid, et süsteemi pikaajaline rahastamine nõuab suuremat muutust, kuna uued õppekavad on mahukamad.

Haridus- ja teadusministeerium suunab tuleval aastal kutsehariduse toetuseks ligi 14 miljonit eurot lisaraha. See samm on vajalik, et tagada kutseõppeasutustele piisavad vahendid uute, nelja-aastaste õppekavade elluviimiseks, mis on suunatud otse põhikoolilõpetajatele.

Ministeeriumi siht on ambitsioonikas: 2035. aastaks peaks vähemalt 40 protsenti põhikooli lõpetajatest suunduma edasi rakenduslikku keskharidusse. See muudatus tähendab, et kutseõppeasutused peavad kohandama oma seniseid tegevusmudeleid, et vastata muutunud sihtgrupi vajadustele ja tagada õppetööks vajalikud ressursid.

Rahastus vajab pikemat vaadet

Ministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna juhataja Ülle Matsin selgitas, et täiendav ressurss on hädavajalik, kuna muutunud on nii õpilaskonna struktuur kui ka õppetöö kulud. Paljude koolide puhul on rõhk nihkunud täiskasvanud õppijatelt põhikoolijärgsele õppele, mis eeldab suuremat panust õppematerjalidesse ja tugiteenustesse.

Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu juhatuse esimees Kuno Rooba tervitab lisarahastust, kuid rõhutab, et tegemist on vaid esimese sammuga. Praegune rahastusmudel ei ole tema hinnangul jätkusuutlik ega kata kõiki uute õppekavadega kaasnevaid kulusid.

„See kutseharidus, mida anti varasemalt ja see, mida nüüd rakendusliku keskhariduse nime all antakse, on sisult hoopis teistsugune. Tegevusi on rohkem, see on õpetajate ressurss, see on tugipersonali ressurss, need on materiaalsed vahendid tegevuste läbiviimiseks,“ selgitas Rooba. Tema sõnul on vaja luua pikaajaline ja süsteemne rahastusmudel, mis arvestaks kutsehariduse uue rolliga.

Läbirääkimised jätkuvad

Sel reedel algavad osapoolte vahel kõnelused, kus keskendutakse rahastusmudeli komponentide täpsustamisele. Arutelude eesmärk on leida viise, kuidas muuta rahastamise alused ühtlasemaks, võrreldes neid vajadusel üldkeskharidusega.

Ministeeriumi esindajad kinnitavad, et arutelu all on ka kutseõppeasutuste vastutusvaldkonnad, sealhulgas koostöö erialaarengu edendamisel. Pikas plaanis loodetakse, et õpilaste arvu kasv kutsehariduses aitab kaasa rahastuse loomulikule suurenemisele, kuna süsteem põhineb õppuri õppekulude katmisel.