Eesti Kunstnike Liit võtab pettuse tõttu kaotatud raha korvamiseks 700 000 euro laenu

Eesti Kunstnike Liidu volikogu kiitis heaks plaani võtta kuni 700 000 eurot laenu, et katta finantspettuse käigus kaotatud vahendid. Laenu tagatiseks on Hobusepea 2 hoone ning raha tagasimaksmiseks korraldatakse kunstioksjon. Sügisel kutsutakse kokku erakorraline suurkogu uue liidujuhtkonna valimiseks.

Eesti Kunstnike Liit (EKL) kavatseb võtta kuni 700 000 euro suuruse laenu, et korvata tänavu mais toimunud ulatusliku finantspettuse käigus liidu pangakontodelt varastatud raha. Volikogu kiitis juhatuse ettepaneku heaks ning andis loa alustada läbirääkimisi laenu saamise üle.

Pettus tabas liitu ootamatult

Tänavu mais avastati, et EKLi pangakontodelt kanti nädala jooksul kuritegeliku petuskeemi vahendusel välja ligi 700 000 eurot. Kurjategijad said ligipääsu liidu pangakontodele ning viisid raha välja palgamaksete sildi all mitmesse välisriiki. Pettuse ohvriks langes liidu pearaamatupidaja, kellelt saadi pettuse teel kätte ka internetipangaga seotud ligipääsud. Pearaamatupidaja kaotas pettuse tagajärjel lisaks liidu vahenditele ka oma isiklikud säästud.

Laen ja oksjon

Laenu tagatisena kasutatakse Hobusepea 2 hoonet, mille turuväärtus hinnati 2014. aastal 3 140 000 eurole, see ületab laenusummat ligi viiekordselt. Laenuga kaetakse lähikuude kunstnikupalgad, loometoetused ning muud jooksvad kulud.

Laenu tagasimaksmiseks korraldab liit oksjoni, kus müüakse osa EKLi kunstikogust. Oksjon toimub 8.-10. oktoobril ARSis ning müügile minevad teosed valib välja kunstiekspertidest koosnev töörühm. Kunstnikele ja nende pärijatele makstakse müügilt 5-protsendiline järelturuprotsent. Kogust ei müüda kõike, igalt autorilt jäetakse alles vähemalt üks teos ning säilitatakse ka teosed, mis kõnelevad kunstnikest ja kunstielust. Oksjonile lisatakse ka kunstnike poolt liidu toetuseks annetatud teoseid. Lisaks kaetakse laen jooksvatest rendimaksetest ja muudest liidu tuludest ning volikogu arutab edasi ka liidule kuuluva kinnisvara müümist.

Erakorraline suurkogu novembris

Volikogu kiitis heaks ka juhatuse ettepaneku kutsuda novembris kokku erakorraline suurkogu, kus valitakse liidule uus president ja asepresident kuni 2028. aasta aprillis toimuva korralise suurkoguni. Täpsem kuupäev selgub septembris.

Maarin Ektermann, EKLi president, selgitas otsust järgmiselt: «Kuigi praeguse juhatuse mandaadi lõpuni on praegu kaks aastat, on liidul vaja taaskäivitust ka juhtimise tasemel. Juhi vastutus ei ole meie jaoks kunagi olnud positsioonist iga hinnaga kinni hoidmine, kuid kriisi akuutses faasis oleme pidanud oluliseks koostada kriisiplaan ja astuda samme liidu finantsstabiilsuse taastamiseks. Sügisel, kui kriisiplaan on hakanud juba tulemusi tooma, on õige aeg liikmetel otsustada, kellele usaldavad liidu edasise juhtimise.»

Praegune juhatus jätkab tööd kuni erakorralise suurkoguni ning praegune volikogu kuni 2028. aasta korralise suurkoguni.