Eesti Kunstnike Liit paneb oksjonile väärtusliku kunstikogu, Jaan Elken kritiseerib plaani

Eesti Kunstnike Liit korraldab oktoobris ulatusliku kunstioksjoni, et katta pettuse läbi tekitatud rahalist kahju. Maalikunstnik Jaan Elken peab plaani küsitavaks, leides, et riikliku tähtsusega teosed peaksid jõudma muuseumikogudesse, mitte erakätesse.

Oktoobris toimuv oksjon, millega Eesti Kunstnike Liit (EKL) loodab hüvitada organisatsioonile pettusega tekitatud majanduslikku kahju, on tekitanud vastakaid arvamusi. Enampakkumisele minev kunstikogu pärineb suuresti ligi kümne aasta tagusest ajast, mil Kunstihoone reformi käigus anti Tallinna Kunstihoone Fondi väärtuslik teoste kogu kunstnike liidu hallata.

EKL-i asepresident Tüüne-Kristin Vaikla sõnul tehti müüdavate tööde valik tihedas koostöös kuraatorite ja ekspertidega, pidades silmas nii kunstituru hetkeolukorda kui ka kogu terviklikkuse säilitamist. Müügile jõuavad mitmed hinnatud Eesti autorite teosed, mille alghinnad on seatud laia ostjaskonna ligimeelitamiseks. Kõige kallimad tööd, sealhulgas Jüri Arraku «Arutelu keskkonna teemal» 25 000 eurose alghinnaga ning Olev Subbi «Keskpäev» 40 000 eurose alghinnaga, moodustavad kollektsiooni tipu.

Kunstnikud mures pärandi kadumise pärast

Maalikunstnik Jaan Elken on plaani suhtes kriitiline, rõhutades, et kõnealune kogu koosneb teostest, mis on ajalooliselt olnud «selgrooga» kunstnike looming. Tema hinnangul ei tohiks sellise väärtusega kunst jõuda tundmatutesse privaatkogudesse, kus need jäävad avalikkuse eest peitu.

«Need tööd peavad kuuluma avalikku kogusse, mitte kellegi kapi taha,» märkis Elken, lisades, et tegemist ei ole pelgalt dekoratiivkunstiga, vaid Eesti kultuuriloo lahutamatu osaga, mida riigiasutused omal ajal ei ostnud, kuid mis nüüd vajaksid väärilist säilitamist.

Kuigi Eesti Kunstnike Liit on ka varem oma fondist töid müünud, näiteks ARS-i kunstilinnaku renoveerimiseks, on seekordne kaalutlus ja müügile minev maht tekitanud professionaalses kogukonnas küsimusi teoste edasise saatuse kohta.