Eesti külade maapäev tõi Toilasse kogukondade eestvedajad üle riigi

Toilas ja Ida-Virumaal toimub kahepäevane 16. Eesti külade maapäev, kus kogukondade esindajad arutlevad maaelu tuleviku üle. Sündmus tähistab 30 aasta möödumist esimesest maapäevast, mis sai alguse samas maakonnas.

Toilas algas nädalavahetusel 16. Eesti külade maapäev, mis koondas kokku külavanemad, kogukonnaaktivistid ja kohalike omavalitsuste juhid üle Eesti. Sündmusel, mida nimetatakse ka Eesti külade parlamendiks, analüüsitakse maapiirkondade elujõulisust ja sõnastatakse ühised ettepanekud riigi arendamiseks.

Alar Karis rõhutas oma avakõnes Oru pargi lossiaias, et Eesti külaliikumise naasmine Ida-Virumaale pärast kolmekümneaastast ringkäiku üle Eesti on märk kogukondade tugevusest. President märkis, et kuigi rahvusvahelised edetabelid paigutavad Eesti sageli maailma parimate elupaikade sekka, sõltub elukvaliteet eelkõige kohalikest inimestest.

Külaliikumise ajalooline taust

Kahepäevane programm sai alguse laupäeva hommikul Narva-Jõesuus, kus avati mälestuspingid Mikk Sarvele ja Lembit Tõnisele. Just nemad olid 30 aastat tagasi esimese maapäeva idee autorid, millest kasvas välja Eesti külaliikumine Kodukant. Ürituse korraldajate sõnul on see liikumine tõestanud, et ühiskonna olulisimaks vundamendiks ei ole mitte ametnikud, vaid tugevad ja tegusad kogukonnad.

Eesti külaliikumise Kodukant juhatuse liige Tanel Talve tõi välja, et 16. korda toimuva maapäeva peamine eesmärk on ühendada kogukondade hääled ning pakkuda sisendit tulevikuotsusteks. Pärast avatseremooniat suundusid osalejad Toila lauluväljakule, kus toimus kultuuriprogramm Ida-Virumaa kollektiividega, sealhulgas tantsurühma Lausa Lust ja meeskoori Kaevur osalusel.

Maapäeva arutelude lõppresultaadid sõnastatakse pühapäeval, kui koondatakse osalejate ettepanekud konkreetseteks sõnumiteks riigile ja kohalikele omavalitsustele.