Eesti kriminoloogid: noorte õigusrikkumised vajavad vangla asemel individuaalset tuge

Eestis registreeriti möödunud aastal ligi 4000 alaealiste toime pandud süütegu, kuid vaid 75 noort olid korduvkurjategijad. Eksperdid rõhutavad, et vangistuse asemel vajavad noored sihipärasemat tuge ja vastutuse õpetamist.

Eestis pandi möödunud aastal toime ligi 4000 alaealiste süütegu, kuid korduvalt on seadust rikkunud vaid 75 noort. See statistika viitab, et suurem osa õigusrikkumistest on noorte puhul pigem ajutine katsetamine kui süsteemne kuritegelik eluviis. Kriminoloog Anna Markina ja kliiniline lastepsühholoog Iiris Velling märgivad, et selline riskikäitumine on sageli ajutine ja nõuab karistamise asemel personaalseid lahendusi.

Sotsiaalne surve ja kambavaim

Noorte õigusrikkumiste taga on tihti eakaaslaste heakskiidu ja kuuluvustunde vajadus. Teismelised ei pruugi oma tegude pikaajalistele tagajärgedele mõelda, eriti kui nende tegevus pakub sotsiaalset kapitali või jälgijaid sotsiaalmeedias. Iiris Vellingi sõnul on paljud probleemid alguse saanud kaubanduskeskustest või muudest avalikest ruumidest, kus igavusest tingitud kambavaim viib võõra vara kahjustamise või vargusteni.

Alates 2018. aastast on Eesti süsteem liikunud karistuskeskse mudeli asemel individuaalse reageerimise suunas. Anna Markina selgitas, et kinnipidamisasutusi tuleks kasutada vaid viimase abinõuna, kui muud meetmed ei toimi. «Karistuse all mõeldakse enamasti kinnipidamisasutusi. Neid kasutame aga ainult siis, kui teiste meetmetega ei ole võimalik last mõjutada,» kirjeldas Markina.

Kodu ja vanemate eeskuju

Traditsiooniline vanglakaristus võib noorele hoopis kahjulikult mõjuda, kinnistades kurjategija identiteedi ning luues sidemeid sarnase taustaga noortega. Eksperdid rõhutavad, et palju olulisem on õpetada noortele vastutust ja toetada neid keskkonnas, kus nad igapäevaselt toimetavad.

Vanemate roll lapse käitumise kujundamisel on määrav. Lapsed kopeerivad täiskasvanute igapäevaseid valikuid, olgu selleks siis liikluseeskirjade eiramine või konfliktide lahendamine vägivalla abil. Kuigi eakaaslaste mõju on teatud eluetapis tugev, suudavad pereväärtused ja vanematega säilitatud usalduslik kontakt pikas plaanis selle üle trumbata.