Eesti kriisiõppused paljastasid elanike varjumisvõimaluste napid tingimused

Üle-eestiliselt läbi viidud ohuteavituse ja varjumise õppused näitasid kiirenenud hoiatussüsteemide tööd, kuid tõid esile tõsise probleemi elanike koduses varjumisvalmiduses. Paljudes kortermajades puuduvad nõuetekohased varjumispaigad, millele ametnikud ja elanikud ühiselt tähelepanu juhtisid.

Päästeamet kontrollis kogu Eestis ohuteavitussüsteemi EE-ALARM toimimist, mille käigus aktiveeriti sireenid ja saadeti elanike telefonidele ohuteavitused. Samal ajal korraldati Tallinnas, Tartus ja Haapsalus praktilised varjumisõppused, kus testiti elanike oskust ja valmidust ohu korral kiiresti turvalisse kohta liikuda.

Ehkki tehniline pool toimis eelnevate testidega võrreldes märgatavalt paremini, osutasid õppused kriitilistele puudujääkidele elanike igapäevases valmiduses ohuolukordadeks. Päästeameti peadirektori asetäitja Viktor Saaremets tõi välja, et SMS-teavituste kiirus on teinud läbi olulise arenguhüppe: miljon telefoninumbrit jõuti teavitada 17 minutiga, mis on 10 minutit kiirem tulemus kui varasematel katsetustel.

Varjumisvõimaluste puudujäägid

Vaatamata tehnilisele edule on kodanike endi sõnul suurimaks takistuseks sobivate varjumiskohtade puudumine kodumajades. Mitmed õppustel osalenud märkisid, et kuigi nad teavad, kuidas ja kuhu liikuda, ei ole neil kodus vastavat ruumi, olgu selleks keldri puudumine või kortermaja planeering. Tallinna munitsipaalpolitsei kriisivalmiduse spetsialist Sergo Kohal nentis, et Eesti on varjumiskohtade osas praegustest nõuetest maas.

Kohal pakkus võimaliku lahendusena välja moodsate modulaarsete varjendite paigaldamist linnaruumi, mida võiks Eestisse tulla ligikaudu 50 tükki. Seni aga peavad korteriühistud lootma olemasolevatele pindadele, nagu aknata ruumid või keldrid.

Põhja päästekeskuse varjumisküsimuste nõunik Anu Vaikjärv rõhutas, et elanike teadlikkust tuleb veelgi tõsta, sest paljud ei oska sireenidele siiani adekvaatselt reageerida. Huvi teema vastu on siiski kasvanud ja paljud ühistud on juba pöördunud Päästeameti poole nõu saamiseks.

Seadusandlikud muudatused

Riiklikult on ettevalmistamisel süsteemsed muutused: alates 2027. aasta juulist muutub üle 1200-ruutmeetriste hoonete puhul kohustuslikuks varjumisplaani olemasolu. Järgneva aasta jooksul, hiljemalt 2028. aastaks, peavad vastavad hooned olema ka nõuetekohaselt varustatud varjumiskohtadega.