Eesti korteriühistud taotlevad lühiajalise üüriäri paremat kontrollimist

Korteriühistud soovivad suuremat otsustusõigust oma hoonetes toimuva lühiajalise majutustegevuse üle, viidates sagenenud probleemidele turvalisuse ja avaliku korraga. Olukord on eriti terav turismipiirkondades, kus püsielanikud tunnevad end oma kodumajades üha enam võõrastena.

Eesti korteriühistud on üha enam mures lühiajaliste üürikorterite leviku pärast, mis häirib elanike igapäevaelu ning tekitab pingeid hoonete haldamisel. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi rõhutab, et ühistutel puuduvad praegu piisavad hoovad, et sekkuda majadesse, mis on muutunud sisuliselt läbikäiguhoovideks.

Probleemid koonduvad peamiselt ümber turistidele mõeldud majutusteenuse, kus lühiajalised rentnikud eiravad maja sisekorraeeskirju. Mardi sõnul on kaebuste sisu sageli sarnane: trepikodades liikuvad võõrad inimesed, hilisõhtune müra, valesti pargitud autod ning prügimajanduse eiramine. On esinenud juhtumeid, kus külastajad on lõhkunud välisuksi, kui ligipääs korterisse on olnud raskendatud.

Elanike elukvaliteet kannatab

Eriti kriitiline on olukord populaarsetes turismisihtkohtades. Mõnedes kortermajades on püsielanike arv kahanenud vaid üksikutele omanikele, kuna ülejäänud pinda kasutavad ettevõtted, kes tegelevad aktiivselt majutusteenuse pakkumisega. See muudab maja renoveerimise ja ühiste otsuste langetamise keeruliseks, kuna teised omanikud ei ole huvitatud pikaajalisest investeeringust hoonesse. Püsielanike jaoks tähendab see kinnisvara väärtuse langust ja kodutunde kadumist.

Üürisuhete reguleerimisel tuleb leida tasakaal ettevõtlusvabaduse ja elanike rahu vahel. Mardi sõnul peab seadusandlus arvestama põhiseaduslikke õigusi, kuid praegune olukord vajab muutust. Ühistud soovivad, et neil oleks sarnaselt mõnede teiste riikide praktikaga õigus üldkoosoleku kaudu otsustada, kas nende majas on lühiajaline majutustegevus lubatud või mitte.