Eesti kõrgkoolid otsivad ühist joont tehisintellekti integreerimisel õppetöösse

Eesti ülikoolid ja haridusministeerium arutlevad tehisintellekti integreerimise üle õppekavadesse, otsides tasakaalu tehnoloogia kasutamise ja akadeemilise eetika vahel. Erinevad õppeasutused on asunud välja töötama juhiseid, mis toetaksid tudengite arengut ilma õppimisprotsessi kahjustamata.

Eesti kõrgkoolid seisavad silmitsi väljakutsega: kuidas luua ühtne ja toimiv tehisintellekti (AI) kasutamise poliitika, mis sobiks nii akadeemilisele eetikale kui ka kaasaegsetele vajadustele. Haridus- ja teadusministeerium ootab ülikoolidelt aktiivset kohanemist, et hoida hariduse kvaliteeti tehnoloogia kiire arengu tingimustes.

Ministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Kaire Erik rõhutab, et AI laialdane levik nõuab kõrgkoolidelt õppekavade ja eetikanormide kriitilist ümbervaatamist. „Riik ootab, et kõrgkoolid neid muutusi aktiivselt arvestaksid ja integreerivad oma õppetöösse,“ ütles Erik.

Raamistik versus vabadus

Tartu Ülikooli turvalise tehisaru algatuse juht Helis Luks leiab, et ülikoolidele on vaja selget, kuid laiapõhjalist raamistikku, mis oleks rakendatav erinevates akadeemilistes olukordades. Hetkel on probleemiks nõuete ebaühtlus õppeasutuste vahel ja isegi ühe ülikooli siseselt. „On olukord, kus sotsiaalteadustes toetatakse AI kasutust, samas kui mõnes humanitaarvaldkonnas keelatakse see täielikult, kartuses aju arengu pidurdumise pärast,“ selgitas Luks.

Tallinna Tehnikaülikooli AI projektijuht Julija Mõnnakmäe toonitab, et eesmärk pole tehisaru vältimine, vaid selle teadlik kasutamine. „See ei tohiks asendada õppija enda mõtlemist,“ lisas Mõnnakmäe. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk kinnitab, et õppeasutused toetavad õppejõude juhendmaterjalide ja koolitustega ning 2026. aasta algusest tegutsevad ülikooli üksustes tehisarusaadikud, kes toetavad programmijuhte uute lahenduste rakendamisel.

Muutused hindamismeetodites

Eesti Maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve märgib, et AI levik sunnib muutma hindamismeetodeid. „Vajadusel suureneb suulise hindamise, arutelude ja praktiliste ülesannete osakaal,“ sõnas Järve. Ta lisab, et traditsioonilised kodutööd ei kao, kuid nende eesmärk ja ülesehitus vajavad põhjalikku ülevaatamist, et hinnata õppija tegelikku tööprotsessi ja mõtlemist.

Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna juht Karmen Klaassen hoiatab siiski liigse suulisele hindamisele tuginemise eest. „Inimeste isiksused on erinevad, mõnele tekitab see rohkem stressi kui kirjalik eksam,“ nentis Klaassen. Ta toetab lähenemist, kus õppejõud ja üliõpilased lepivad iga semestri alguses kokku konkreetse aine AI-reeglites, et vältida arusaamatusi. Samas on tudengite hulgas tunda ka väsimust, kui AI-teema muutub loengutes liiga pealetükkivaks normiks, nentis Tallinna Ülikooli tudeng Margaret Roost.