Eesti kõrghariduses püsib sooline lõhe, kuid riiklik rahastus eelistab tüdrukute projekte

Eesti kõrghariduses on naiste ülekaal püsinud aastaid, kuid riiklikud toetusmeetmed soolise tasakaalu saavutamiseks keskenduvad peaasjalikult tüdrukutele. Eksperdid hoiatavad, et probleem on juurdunud juba põhikoolitasandil.

Eesti kõrghariduses on naiste ja meeste osakaal olnud tasakaalust väljas aastakümneid. Eelmisel õppeaastal õppis Eesti kõrgkoolides kokku üle 47 000 üliõpilase, kellest mehi oli vaid 40 protsenti ehk ligikaudu 19 000. Samal ajal on kutseõppes meeste osakaal püsinud stabiilselt üle poole, ulatudes 54 protsendini.

Kristina Kallas on seisukohal, et olukorra parandamiseks on vajalik haridussüsteemi edasine arendamine. Ministri hinnangul peaks selline samm sundima rohkem noori keskhariduse omandamisele, mis on eelduseks edasisele kõrgharidusele. Ta viitas ka tööturu muutustele, kus automatiseerimine ja tehisintellekt vähendavad traditsioonilisi meessoost töötajate rolle tootmises, mis omakorda peaks motiveerima mehi akadeemilist haridusteed valima.

Tallinna ülikooli töö- ja haridussotsioloogia professor Kadri Täht rõhutab aga, et pelgalt õppimiskohustuse tõstmine ei pruugi poiste huvi kõrghariduse vastu tõsta. Tema sõnul algavad probleemid juba põhihariduse omandamise ajal, kus tüdrukud näitavad üles kõrgemat motivatsiooni ja paremaid õpioskusi. PISA testid kinnitavad sarnast suundumust: tüdrukute lugemisoskus on poiste omast 25 punkti võrra kõrgem, samas kui matemaatikas on poisid 13 punktiga eespool.

Toetused keskenduvad vaid tüdrukutele

Kuigi riik on võtnud eesmärgiks soolise segregatsiooni vähendamise hariduses, näitab rahaliste toetuste jaotus teistsugust suunda. Selle aasta kevadel jagas riigi tugiteenuste keskus 2,3 miljonit eurot projekteele, mis peaksid soolist jaotust hariduses ja tööturul leevendama. Sellest summast moodustas riigikassa panus ligi 690 000 eurot.

Toetusesaajate nimekirjas domineerivad aga tüdrukutele suunatud algatused. Näiteks suunati 215 000 eurot HK Unicorn Squadile, et edendada tüdrukute huvi tehnoloogia ja inseneeria vastu, ning Estonian Business School sai 214 000 eurot tüdrukute võimestamiseks STEM-valdkonnas. Ühtegi poistele või meestele suunatud otsetoetust või programmi, mis keskenduks nende haridustee toetamisele, rahastusnimekirjast ei leia.

Võrdõigusvolinik Christian Veske on juhtinud tähelepanu, et selline ühekülgsus võib osutuda ohtlikuks. Tema sõnul vajab ühiskond kriisiolukorras kõigi kodanike oskusi ning kui sooline segregatsioon hariduses muutub liiga sügavaks, jäävad kriitilised teadmised ühiskonnas jaotamata. Haridusminister Kallas on nentinud, et ministeeriumi töökoormus on praegu liiga suur, et hakata eraldi tegelema soolise lõhe kitsaskohtadega hariduses, ning keskendutakse juba käimasolevatele suurprojektidele.