Eesti kooliõpilaste vaktsineerimise tase jääb ohtlikult madalaks

Terviseameti värsked andmed näitavad, et märkimisväärne osa Eesti lastest alustab kooliaastat puuduliku vaktsiinikaitsega, mis jätab nad haavatavaks nakkushaiguste suhtes. Vaatamata paranenud hõlmatusele ei küüni vaktsineerimise tase vajaliku 95-protsendilise piirini, mis takistaks nakkuste levikut.

Eestis on olukord laste vaktsineerimisega endiselt murettekitav, kuna paljud õpilased ei ole saanud ettenähtud kordusdoose, mis on vajalikud nakkushaiguste eest kaitsmiseks. Terviseameti 2025. aasta statistika kohaselt alustab ligi kolmandik seitsmeaastastest kooliteed ilma vajaliku difteeria-, teetanuse- ja läkaköhavastase kordusvaktsiinita, olles vaktsineeritud vaid 69,7-protsendiliselt.

Madal hõlmatus ei puuduta ainult algkoolilapsi. Ka vanemates vanusegruppides on puudujääke: 14-aastaste seas oli leetrite, mumpsi ja punetiste vastane vaktsineeritus 74,7 protsenti ning 16-aastaste seas oli difteeria- ja teetanusevastase kordusdoosi saanud 74,8 protsenti noortest. Samuti jääb HPV-vastane kaitse 16-aastaste seas 62 protsendi juurde, ehkki see on aastatagusega võrreldes kümne protsendipunkti võrra tõusnud.

Nakkuste leviku oht on reaalne

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenusejuht Irina Filippova rõhutab, et vaktsiinidega ennetatavad haigused pole Euroopast kuhugi kadunud. Hiljutine näide Rootsist, kus Urkulti muusikafestivalil alanud leetrite puhang on levinud juba 24 inimeseni, illustreerib haiguse kiiret levikut.

„Ka Eestis registreeritakse jätkuvalt nii leetreid kui ka läkaköha. Kui kaitsetase jääb madalaks, on nakkusel lihtsam levida,“ märkis Filippova. Tema sõnul on leetrid väga nakkavad ja võivad riigipiire ületada kiiresti, mistõttu on lüngad vaktsineerimiskavas ohtlikud kogu ühiskonnale.

Vanemate roll ja kooliõdede abi

Sügisest algab taas vaktsineerimine üldhariduskoolides, mis annab võimaluse lünki täita. Lisaks HPV-vaktsiinile pakutakse koolides kordusdoose leetrite, mumpsi ja punetiste ning difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu.

Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe kutsub lapsevanemaid üles aktiivsusele. „Kooliaasta alguses tasub lapsevanematel vaadata üle, millised vaktsiinid on lapsel juba tehtud ja millised on veel ees. Samuti palume vanematel hoolitseda, et koolis tehtavateks vaktsineerimisteks vajalik nõusolek jõuaks kooliõeni,“ sõnas Jäe. See lihtne samm võimaldab kooliõel pakkuda lapsele kaitset just õigel ajal, kui lapsed on üksteisega tihedas kontaktis.