Eesti koolinoori kimbutab süvenev matemaatikaärevus

Oktoobris toimuva kolmanda üleriigilise e-rehkenduse taustal tõstavad eksperdid esile matemaatikaärevuse probleemi. See hirm pärsib noorte õppeedukust ja mõjutab nende tulevasi karjäärivalikuid juba varakult.

Neljapäeval, 8. oktoobril 2026, toimub kolmas üleriigiline e-rehkendus, mis kutsub õpilasi üle Eesti oma matemaatikaoskusi proovile panema. Sündmuse keskmes on tänavu aga tõsisem mure: matemaatikaärevus. See on õpilasi tabav pinge ja ebamugavustunne, mis tekib ülesannete lahendamisel ja õppimisel, pannes paljud noored ainet vältima.

Koolipsühholoog Triinu Kilp-Kabel märgib, et ärevus kujuneb peamiselt teises ja kolmandas kooliastmes. Sageli saab probleem alguse negatiivsetest kogemustest, olgu selleks siis puudutud tundide tõttu tekkinud lünk teadmistes või varajane ebaõnnestumine, mis võib lapsele hirmutavana mõjuda.

Karjäärivalikud ja hirm

Getriin Aaviste, kes õpetab matemaatikat Jaan Poska Gümnaasiumis, juhib tähelepanu, et head hinded ei pruugi tähendada vaimset rahu. Matemaatikapädevus on otseselt seotud noorte tulevikuväljavaadetega.

«Matemaatikapädevus on seotud tulevikuga ning noore karjääri- ja ülikoolivalikutega,» nentis Aaviste. Kui õpilane kogeb aine suhtes tõrget, väldib ta hiljem ka teatud erialasid, mis võib pikaajaliselt mõjutada tema sotsiaalmajanduslikku staatust.

Seos päriseluga

Cathy-Liis Põlluveer, Eesti Inseneride Liidu president, leiab, et kooliprogramm on kohati liikunud päriselust liiga kaugele. Õpilastel on raske näha, kuidas abstraktsed valemid aitavad analüüsida tehisaru või muid kaasaegseid väljakutseid.

Levinud on eksiarvamus, et humanitaar- või kunstiinimene matemaatikat ei vaja. «Matemaatikat on vaja kõigil inimestel, ükskõik mis valdkonnas töötada,» selgitas Põlluveer. Tema sõnul arendab aine loogilist mõtlemist ja probleemilahendusoskust, mis on vajalikud iga eluvaldkonna esindajale.