Eesti koolilõuna toetus on jäänud ajale jalgu

Reili Rand rõhutab, et riiklik toetus koolilõunale pole olnud piisav, kuigi kulud on kasvanud. Tervise Arengu Instituudi andmed kinnitavad, et toitlustajatel napib vahendeid nii kvaliteetse tooraine kui ka vajaliku palgatõusu jaoks.

Reili Rand juhib tähelepanu, et riiklik koolilõuna toetus on jäänud ajale jalgu. See summa ei kata enam tegelikke kulusid, mis on vahepealsetel aastatel märgatavalt kasvanud toiduainete ja tööjõu kallinemise tõttu.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuring kinnitab toitlustajate ja koolide keerulist olukorda. Kolmveerand küsitletud toitlustajatest tõdeb, et tooraine ostmiseks oleks vaja rohkem raha. Samal ajal peab 58 protsenti neist vajalikuks köögipersonali palgatõusu, et tagada teenuse stabiilne kvaliteet.

Investeeringute vajadus kooliköökides

Uuringus tuuakse välja ka tõsine investeeringute puudujääk. Enam kui pool koolide esindajatest ehk 54 protsenti nimetab suurima takistusena koolisöökla arendamisel ja toitlustamise parandamisel just rahaliste vahendite nappust. Need majanduslikud piirangud pärsivad otseselt ka uute, rangemate toitumisnõuete täitmist.

Kvaliteetne koolitoit on enamat kui vaid nõuetele vastav menüü. Uuringud näitavad, et lapsed, kes koolilõunat ei söö, toovad sageli peamise põhjusena välja toidu maitseomadused. Koolitoidu pakkumine peab tagama, et lapse võimalused ei sõltuks tema pere majanduslikust taustast, kuid praegune riiklik rahastusmudel ei toeta seda eesmärki piisavalt.