Eesti koolijuhid ja ühingud: haridusministeeriumi uus sisseastumisgraafik on läbimõtlematu

Haridusministeeriumi plaan muuta gümnaasiumite vastuvõtuajakava on tekitanud koolijuhtide ja haridusühenduste seas rahulolematuse. Kriitikud hoiatavad, et liiga lühike ja tehniliselt ebaselge protsess halvendab õpilaste võimalusi ning suurendab bürokraatlikku survet.

Haridusministeeriumi kava muuta gümnaasiumisse sisseastumise korda ja ajakava on pälvinud teravat kriitikat. Eesti koolijuhtide ühenduse hinnangul toob muudatus kaasa töökoormuse hüppelise kasvu ning võib sundida koole loobuma õpilassõbralikest ühiskatsetest, eelistades nende asemel individuaalseid teste.

Töökoormuse kasv ja ajapuudus

Koolijuhtide ühenduse esindajad märgivad, et eelnõu kohaselt lüheneb vastuvõtutegevusteks ette nähtud periood varasema 16 päeva asemel 13 tööpäevale. Koolijuhtide hinnangul on ministeeriumi seletuskirjas esitatud väide, nagu halduskoormus ei kasvaks, ekslik. Testide läbiviimine, hindamine ja vestlused peavad mahtuma kriitiliselt lühemasse ajavahemikku, mis kattub niigi intensiivse perioodiga, mil koolides käib õppetöö lõpetamine ja lõpueksamite korraldamine. Koolijuhtide sõnul on oht, et haridus- ja noorteameti hindamisprotsessid venivad, mis süvendab ajalist survet veelgi.

Eesti kutseõppe edendamise ühingu esindajad rõhutavad, et kui vastuvõtuettepanekud tuleb teha juba 9. juunil, jääb koolidele vaid mõni tööpäev katsete hindamiseks ja pingeridade koostamiseks. Lisaks kritiseerib ühing ettevalmistava õppe alguse edasilükkamist 1. septembrile, mis tänavu algas 1. juulil. Selline muudatus võib jätta paljud noored suve lõpuni teadmatusse, kuna nad ei saa oma edasist õpiteed varakult planeerida.

Mõju erivajadusega noortele

Eesti puuetega inimeste koda juhib tähelepanu, et eelnõus on analüüsimata muudatuste mõju erivajadustega õpilastele. Koja esindajad rõhutavad, et ettevalmistavat õpet ei tohiks käsitleda vaid viimase võimalusena õpilasele, kes mujale sisse ei saanud. Kui koolid saavad õppija toevajadusest teada alles septembris, võib õppekeskkonna vajalik kohandamine osutuda keeruliseks ja tõuseb õpilaste väljalangemise oht.

Koolid tunnevad puudust ka selgest infost uue sisseastumise infosüsteemi tehnilise toimimise kohta. Praegune ebaselgus eelistuste pingerea ja automaatsete kohapakkumiste osas tekitab segadust nii lapsevanemates kui ka koolipersonalis.