Eesti koolide PISA tulemused näitavad lõhet matemaatikaoskustes

PISA testide värsked tulemused kinnitavad jätkuvat matemaatikateadmiste erinevust eesti ja vene õppekeelega koolide vahel. Eksperdid ja haridusjuhid viitavad nii õpetajate nappusele, tundide jaotuse erinevustele kui ka üldisele funktsionaalse lugemisoskuse langusele.

Eesti õpilaste hiljutised PISA testi tulemused on taas kord toonud päevakorda erinevused eesti- ja venekeelsete koolide vahel, kus matemaatika tulemustes esinev lõhe nõuab selgitusi. Õpetajad ja haridusametnikud viitavad mitmele tegurile, alates tundide jaotamisest kuni tõsise puuduseni kvalifitseeritud aineõpetajatest.

Eraõpetaja ja endine õpetaja Julia Kornetševa sõnul suunavad venekeelsed koolid ja üleminekukoolid vabad tunnid tihti eesti keele õppele, samas kui eesti õppekeelega koolides kasutatakse sedasama ressurssi sageli matemaatika süvendatud õpetamiseks. Ta märgib: «Keelebarjäär takistab paljudel õpilastel matemaatika olemusest iseseisvalt aru saada.» Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutab siiski, et probleemi tuum peitub süsteemsetes küsimustes, mitte vaid paaris iganädalases vabas tunnis.

Kaadrikriis ja õpetajate puudus

Tallinna abilinnapea Andrei Kante kirjeldab olukorda kui tõsist kaadrikriisi. Paljud praegused matemaatikaõpetajad on omandanud hariduse veel nõukogude ajal ning uute pedagoogide leidmine üleminekuklassidesse on keeruline. «Ei ole kedagi praegu klassi ette panna,» tõdeb Kante. Tallinn otsib võimalusi kaasamaks spetsialiste näiteks Tallinna Tehnikaülikoolist, kuna õpetajate tööturg on tühi ja kvalifitseeritud spetsialiste napib.

Lisaks reaalainetele on murekoht funktsionaalne lugemisoskus, mis on langenud kõigis Eesti koolides sõltumata õppekeelest. Võrreldes kümnenditaguse ajaga on õpilaste lugemistase langenud märgatavalt. Minister Kristina Kallas nendib, et ingliskeelsete tekstide domineerimine ja digitaalne meediakultuur on hakanud mõjutama emakeelset tekstist arusaamist.

Läänemere Gümnaasiumi direktor Denis Presnetsov lisab, et õpilaste lugemisharjumusi ja mälu mõjutab oluliselt virtuaalmaailm, sealhulgas lühivideote tarbimine. Tema sõnul lasub osa vastutusest kodudel, kes peaksid soodustama raamatute lugemist ja kultuurikogemusi. Kristina Kallas leiab, et üleminek eestikeelsele haridusele on vajalik samm, mis peaks pikemas perspektiivis tõstma kogu haridussüsteemi taset ja aitama probleeme ühtlasemalt lahendada.