Eesti koolide enamus eirab uut kella üheksa algusaja reeglit

Haridusministeeriumi soovituslikust kella üheksasest koolipäeva algusest hoolimata alustab 72 protsenti Eesti koolidest tunde varem. Õpilaste vaimse tervise toetamiseks mõeldud muudatust järgib praktikas vaid veerand õppeasutustest.

Eesti koolivõrgus on vaatamata kehtestatud kella üheksasele algusajale kujunenud olukord, kus valdav osa õppeasutustest jätkab vana rutiini. Värske analüüs 463 kooli põhjal näitab, et 72 protsenti õppeasutustest alustab tunde varem kui soovitatud, sageli juba kell kaheksa.

Reegli erandid ja tegelikkus

Alates käesolevast õppeaastast peaksid tunnid algama kell üheksa või hiljem, eesmärgiga toetada õpilaste vaimset tervist ja akadeemilist edukust. Varasem kord lubas tunde alustada juba kaheksast, kuid uued regulatsioonid seadsid üheksase algusaja üleriigiliseks standardiks.

Erandeid on siiski võimalik teha, kui kooli hoolekogu esitab põhjendatud ettepaneku ja see kooskõlastatakse koolipidajaga. Sellegipoolest ei tohi tunnid ühelgi juhul alata enne kell kaheksa, mis on valitsuse määrusega lubatud absoluutne piir.

Mõju õpilastele

Teadusuuringud on korduvalt viidanud seostele liiga varajase koolipäeva alguse ja õpilaste käitumisprobleemide ning vaimse tervise vahel. Uus kord kehtib ühtviisi nii esimesse klassi astujatele, abiturientidele kui ka erivajadustega õpilastele.

Hoolimata seatud eesmärgist järgib uut kellaaega vaid iga neljas kool Eestis. See tekitab küsimusi, kas koolipidajad ja hoolekogud on uue regulatsiooni juurutamiseks piisavalt pingutanud või on harjumuspärane töökorraldus osutunud tugevamaks kui tervisesoovitused.